Mulle meeldib üksi olla.Teed seda, mida tahad ja oled täelikult oma aja peremees.
aga eile oli mul siiski nii igav, nii igav, nii igav...ja ma läksingi ära siis magama...aga ikkagi oli igav...ja siis tuli kõha ka kohe...ja nohu ja noh, siis ei olnud enam nii igav, sest et taskurätt ühes käes ja teine käsi oli vabalt.
aga üksik olla on teine asi.hoopis teine ja halvem.
no ja ma lähen ...mul sai viiruk otsa, mingeid jurasid on.siis peab poodi minema...enne helistama.
nägemiseni

Ma köhisin öösel nii kohutavalt...mõtlesin, et ajan kõik üles oma müraga..aga ei tea...ma homme helistan perearstile...ja arvatavasti on mu kraadiklaas ka katki, sest et ta ei kraadi mitte midagi...tore...ja ma ei teagi, kas mul on palavik.aga milleks seda ikka teada on vaja...ma tahaks välja minna.jalutaks seni, kuni valge on...aga ma ei tea, vist ei oleks väga kasulik veel külma õhku sisse hingata..ei oleks jah...pea on selline uimane ka...nagu pilves, vahel selgimistega...no on ikka haigus...huvitav...ma siiski korraks vist lähen...mulle meeldib beck..ja see gamma ray video..hullult äge.
Ma ärkan nüüd oma ema kõnede peale...ta helistab alati mingi poole 1 ajal.täna küsis, et mis poest vaja on...unise peaga ei osanud öeldagi eriti midagi..kohvikoor tuli meelde...
aga ma nii tahaks kuskile ära reisida.sooja kohta...mõnus, mõnus, mõnus, mõnus...Erlike, kuhu sina tahaks minna?

Chemtrails

Aga ma läksin täna linna.sain kokku teistega...ja siis ma üks hetk ütlesin, et lähme barcelonasse...aga ei tea, inimesed olid ikka suhteliselt päri.siis me põletasime säraküünlaid ja olime lõbusad ja siis ma ikkka veel tahtsin minna barclonasse
mu kurk on ikka imelik..imelik, imeli,..ma köhiks, aga see ei aita, köhin niikuinii...valus on ka natuke..
aga siis ma ikka veel tahtsin minna barcelonasse, sõitsime hoopis uuele tänavale ja siis tagasi linna..ma ikka tahtsin..siis ma mõtlesin, et kui me läheme maailma, siis me võime mõelda, et me oleme barcelonas..aga siis ma pakkusin idee, et amsterdam...siimul oli veel ju gps...eriti hull...aga siis me istusime ja natuke, natuke, ainult natuke tantsisime...aga ma ikkagi tahtsin minna...teised ka...ja siis ma sain hoopis lõpuks autoga koju...meil põles laua peal küünal ka...inimesi oli ikkagi vähe..aga see ei olnudki põhiline...
ja siis me oleks peaaegu pärnusse läinud, aga üks inimene oli palju ja nii ei saa...aga ma ikagi oleks läinud barcelonasse ja sealt edasi lissaboni ja nii j anii janii...
ja ma köhin.ma peaks minema arstile, see on mingi imelik köha, mitte niisama.kuskilt sügavalmalt.valus..okei.

Blister in the Sun

hahaa.
mõtle, kui ma hakkasin siia kirjutama, kuidas ma ennast tegelikult tunnen ja mis tegelikult juhtub.ma ei ole valetanud, aga ma ei räägi ka..naljakas.
aga täna autoga sõites, ma hakkasin mõtlema, et kuidas siis mehed näevad naisid..kuidas?
millisena?
ja siis tuli üks järsem kurv ja libe oli ja mul jäi see mõttekäik poolikuks

36-24-36

Jõulud, jõulud...ühe asjana sain selle jüri üdi ja juhan viidingu luulekogu, jeeeiii...
aga mul on kurk ikka imelik.ja mul parem silm on valus ja parem kaelasoon on ka...
ja ma ei tea mis päev on...üldse ei tea..ei huvita ka eriti...ja ma ei küsi ka kelleltki...
käisime vanaisal ka külas...tore oli...ja siis sõitsime tagasi, nii ilus oli väljas, metsad ja männid ja lumi ja pimedus tuli...kits jooksis ka üle tee, teda ma ei näinud...
sõrmed on kanged ja pea on valus...ja külm on ka.
ja palju kommi sain ka eile...
ja nüüd ma kuulan muusikat ja istun ja istun...
tegin ise esimest korda piparkoogitainast, päris ok tuli...jaa.
unerežiim on läinud...või õigemini on see muutunud..kell neli magama...ja kell 1 ärkan..kui keegi varem ei ärka..ja siison juba mingi tegu ja asi ees.

Gamma Ray

Aga ma vahel ikka ja jälle mõtlen, et kuidas ma küll üksi nii belgiasse läksin..üksi...nojah...ja siis ma ikka mõtlen sellele asjale tagasi..
aga täna oli mingi kuuse teema, ehtisin ka natuke...teised tegid suurema töö..
aga ma ei maga üldse...või see tähedab, et halavasti..kurk on imelik..valus natuke..
Beck on hea..
ahaa...mulle meeldib, kui on palju küünlaid korraga põlemas...ilus on...mõnus on...ja ma ei tea, kas ma kuulen hääli..köögis keegi kõndis, aga kedagi ei olnud...ja teiseks, mingi nõude kolin nagu oli, aga ma läksin vaatasin, et midagi ei juhtunud, kedagi ei olnud..veits jube hakkas...aga siis ma läkisn kuulasin edasi nigel kennedy't...mulle väga meeldis...eriti tema selline, hulljulgus...mozarti 4. viiulikontsert, tema kadentsid...nii osavalt osata oma kadentsides jazz ja mozart ühendada...mulle ikka väga meeldis...eeskujuks ka kuidagi...ja siis see tema viimane lugu...bass ja viiul...mõnus jazz...mingi uus kennedy plaat, 2008...hea, et issi saatis...mõnus, kui plaadikogusse tuleb juurde häid plaate...
see aroomikohv on ka nii hea,mul nüüd ei tulegi meelde, vist mandliga, nii hea...
mulle meenub nüüd beck rockwerchterilt...auauauuuuuu.aaaa.aaa....
külm on...ma tahaks tantsida ja tantsida hullumeelselt...auauauuuuuuuu....
uni hakkas täna varem tulema...päris hea...jube hea...
ma tahaks seda kõrvitsasuppi teha..
homme vist lähme vanaisa vaatama ja siis koju ja siis otepääle...kurat, mu kurk sügeleb nüüd, mis ma teen, seda ei saa sügada ka..köhimine ka ei aita...
ma tunnen ennast nii endana viimasel ajal...aga samas ma tunnen,et ma olen nii ise, et see natuke hirmutab ka...sest et ma olen kuidagi küsimas endalt "mis mõttes, ma ei saa aru, mis mul on" st., et ma tunnen enda sees mingit pinget...aga noh, mis ma ikka pabistan...see tunne on mul ikka vahel...juba poolteist aastat on nii olnud...varem mitte nii hullult...
oled sa nii teinud kodus, et lased tule kustu ja paned küünla või mingi väikse valguse, siis paned mingi mõnusa muusika, sellise hoogsa ja siis tantsid...mina olen...päris hea...aga see ongi see, et ma tunnen ennast nii minana...mõnus.mõnus..juhuhuhuuu...juhuhuhuuu...

Ära nuta Juta

Nii hea, et Triin helistas ja ütles, et ta on tartus...juheii..no igatahes...siis me saime kokku..läksime kaupsi...mõtlesime mingeid kingitusi osta...aga hoopis naersime kõvasti, sest et kinkide ostmine ei õnnestunud ja see tundus kuidagi mõttetu...agasiis ma nägin eriti ägedat mütsi, selline läikiv ja litritega, see kuidagi sobis ja siis mingi kasukas ja üldse...no ja siis tulime mintsa ja siis me tegime kohvi ja ma värvisin tal juukseid...värv oli selline tumedam punane..no aga mingi kahtlane asi oli selle värviga...
ja siis me veel naersime..ja siis ma saatsin ta ära ka...
ja ma ei oska siia nüüd kirjutada...ma ei jää kuidaagi magama...ma peaks vist ikka minema...
ja me tahtsime kuskile välja minna.aga esmaspäev ja tartu ja ei toimu midagi...ja pühad on ka tulemas vist...
inimesi oli täna linnas väga palju...maalt ja hobusega ka...no ja hansapank ei töötanud ja kõik nad olid kurjad ja kergesti ärrituvad ja närvilised...ja ma tulin koju....ja siis helistaski triin...
täna äratas mind keegi, kes osutus veemõõtjaks...ma läksin poolalasti vaatama ja siis ma pidin veel ta veemõõtja juurde laskma ja alles siis sain ma riidesse panna...aga seni ta vahetas mingi jubina ära...ja allkirja sai ka...ma olin ikka väga unine..
a, ma tahaks seda vonneguti raamatut, mis ma poes nägin...mul läks pealkiri meelest.

aga lugeda on nüüd aega...

Don't cha stop

Ma mõtlesingi,et kui ma helistan, et tule, lähme tallinnasse peole, siis ei tulda...ei tuldudki...ma tahtsin, et ma ei peaks tartust üksi minema...aga noh, suva see...läksin...ma ei teadnudki täpselt kuhu ma ööseks lähen ja mis üldse saab...tahtsin ja läksin...ja siis ma nägin tuttavaid ja võõraid..ja hea pidu oli...polymeris ikka on...tavaliselt on parem olnud isegi...aga ehk seetõttu, et minu tuju läks ära...aga võibolla sellepärast ka ei olnud nii sjuper, et ma ei joonud nii palju kui varem..tegelikult ma mõtlesin, et kuna ma ei teadnud, mis minust saab, kuhu ma satun, siis ei oleks olnud eriti taip ennast purju juua, nii purju, et ei saa enam asjadest aimu...millestki...aga ma tantsisin natuke ja sain öömajale ka...ja ma magasin hommikul kaua...ma ärkasin kell...kolme ajal äkki...ma ei olnudki nii ammu enam nii kaua maganud...aga ma ei olnud nii hilja magama ka läinud...ja siis tuli hommikukohv ja söök ja siis ma juba sõitsingi tartusse tagasi...
ja üldse, ma ei olnudki kindel, et kas ma lähen tallinnasse, aga läksin...helistasin igaks juhuks emale ka, et kuule, ma lähen..ja jooksin bussile...aga samas mulle meeldis seee...selline teadmatus või nagu vaba voli teha seda, mis ma ise tahan...ja et ma nii läksin, et tuli tuju ja midagi sellist....aga ma mõtlesin, et siis oleks äkki laupäeval ikka erluka ära külastanud, aga ta telefoneerinud ja siis mul oli telefoni aku ka kohekohe tühjaks saamas, sai ka...ja siis jäi see ka ära...tartus...läksin miina juurde...sõin, sest et kõht oli tühi ja sain eriti head jäätist ja piparmünditeed ja vaatasime "lost in translationit"...siis sai film otsa ja ma läksin koju...
täna käisime maal ja tõime kuuse....hullult mõnus oli talvine mets...lund oli parajalt...ja leidsin ilusa kuuse..ja siis me tulime tagasi.ja siis ma natuke koristasin ja nüüd ma istun siin ja mõtlen, et peaks minema pilli mängima...aga väsinud olen ka...greipi ostsin ka poest...
...a mis ma nüüd siis teen...

oh...ma olin täna koolis...ja siis mul läks nii kiireks...ma jooksin...tegin ühte esseed ja siis järsku vaatasin kella...ma pidin olema harmoonias juba..aga siis mul oli veel tarvis printida ja siis ma jooksin ja vastasin harmooniat ja sain harmoonia 5-e ja siis ma jooksin klassi, siis ma võtsin pilli ja jooksin 301 juurde, aga seal ei olnud Kadrit ja siis ma jooksin klassi tagasi ja siis ma helistasin ja lõpuks hakkas tund...hohhohhooo...ja siis mul läks eriti halvasti ka ja mul läks tuju kohe eriti ära...ni kurb hakkas...läksin kappide juurde ja nutsin...silja ei võtnud ka telefoni vastu...läksin kohvikusse...popjäzzu omad olid seal...tegid lambinalja ja siis hakkas natuke parem...teed jõin...läksin ülesse ja mari tuli vastu..mari on nii hea ja tore ja positiivne..meeldib väga...siis me läksime uuesti kohvikusse ja ma sõin kooki ja siis ma läksin peagi harjutama...klaverit...see nõmekas eksam on ju neljapäeval...mängisin marile ka ette...sassi läks ja kole oli...aga ta oli nii tore...andis nõu..läksin ära...nägin siimu...läksime koos kaupsini...kurtsime kuidas erialas ei lähe ja naersime...mina naersin, sest et nii halvasti on.oli.on.siis ma pidin koju minema...aga ei, ma läksin co-st läbi ja läksin ellerisse tagasi..sain lõpuks harjutada...natuke...ja siis juba tuli ära minna...kool ju pannakse kinni...ei tahtnud peale eriala pilli puutuda...aga äkki nüüd on natuke parem...muusika..muusika...muusiku elu...kui mäng ei lähe ei lähe ka elu...
mul oli tuju tõesti halba ja kuni selle ajani, mil ma kooli tagasi läksin, oli eriti halb...ja kui ma sain siis pilli kätte, kohe oli parem...mis see siis on?piinatud muusik...aga ma ütlen, et ei ole terve aeg ka nii...
Selline pinge on...kohutav...kui ma eelviimast korda täna koolist lahkusin, mõtlesin, et lähen ja alustan joogiga...aga ei läinudki nii..see vist on natuke hea ka...
ma tahan sooje kindaid...nii mõttetuid on täis..aga soe peaks ilus ka olema...või noh, mitte sätendav ja selline halva kvaliteediga...eriti mõttetu lõik...
Ma mäletan, kui ma kooli täna hommikul läksin...mul oli nii hea...hüppasin rõõmust...ja siis.....up and down.....kuradi suurelt ma ütlen, käib see värk...homme ei saa ka pidu...see klaverieksam neljap. hommikul...11 on ikka suhteliselt hommik...

ma tunnen, et ma olen nii üliemotsionaalne ja nii õrn kõige suhtes hetkel.

aga võibolla on lihtsalt selliseid perioode, kus mind võib väga palju asju liigutada...

ma teen eesti muusika ajaloo plaatide arvustust...imelik...aga ma ei oleks uskunud, et ka neil plaatidel on muusikat, mis liigutab mind nii palju...
ja imelik...ma ei saagi täna enam viiulit harjutada, kui ma tahan magama minna...
su vasak jalg on liiga raske..

aga mina täna käisin koolis...ja ma ei saanud seal üldse väga targemaks...aga natuke harjutasin ja käisin ühes tunnis ka...neid oligi üks...üldklaver...
vahel on vist hea, et teed harjutamisega vaiksema perioodi...kas see on hea, kui see on enne kolmapäevast eriala?
aga ma tegin selle arvustuse ära...õpetaja saab natuke nalja vist...
ma ei jõua enam...ausalt ka...
ma tahaks lennata...ja homme on harmoonia praktiline e. klaveri mängimine, uuesti...ma tahan ju hinnet 5...
külm on...
kohvi tahaks, aga siis ei tule und..
millest teha see teine eesti muusika ajaloo essee...
aga nüüd kohe läheb radiohead jälle muusikas..seni veel see mind liigutanud eesti muusika ajaloo kuulamise seminari osa...
uskumatu...auauauuuuuuuuu
tahaks head kohvi...tahaks minna kuskile sinna, kus saaks hästi head kohvi...
ma ei saa vist ise ka enam endast väga hästi aru...vahel on tore, kui ei ole väga palju mõtteid ja need on hästi koordineeritud omavahel...väga segane...

Eile sõitsime Sieniga Mustveesse...siis tuldi vastu ja edasi Võtikverre....Mari sünnipäevapeo teine päev,õhtu...rahvas oli eelmisest õhtust veidike väsinud...suhteliselt vaikne, aga mõnus..Süüa oli palju...kõrvitsasuppi, liha, kartulit, kapsast, kooki, moosi...sülti, mille kohta Sien ilusasti ütles, et see on nagu kassitoidu moodi ...verivorsti....siis väike vesikas, mängisime jengat ja lõpuks väike veints ja siis üks ütlemata hea ja ehtne saun...oi, küll oli mõnus...vihelnud ei olnud ka üli ammu...Sien jälle oskas toredasti öelda:"Ma pean seda filmima, muidu nad Belgias ei usu, mis ma siin teen.."vihtlemine siis...Ja siis tuli uni...ma ei näinudki und...ma puhkasin vist välja...äkki...
ja siis tartusse ja siis ellerisse, kus oli pühapäeva kohta kuidagi tavatult palju rahvast...eksamid tulekul ja mingi kontsert ka või?
AGa ma olen jälle väsinud.

Tants ja trall

Eile oli juba pidu....jõulupidu..mis oli, nagu ikka, täielik katastroof...noh, minul oli vähemalt naljakas niisamagi...
a siis läksime neljakesi maailma...kohe jäi järgi kolm...mina, silja ja tanel...väike söök ja jook...ja pidu algaski...tants...oiissand...ma ei ole ammu niimoodi tantsinud...aga jõin ma sellepärast, et tuju oli juba enne nii halvaks aetud( miks kurat, miks kurat, miks kurat on vaja nii teha...ja siis a nutsin ja loll...) ja siis tuligi mõte, et miks mitte siis kohe maailmas seda teha...ja hea mõte oli....väga hull tants oli...palju rahvast tuli ka...mul oli lõbus...alkohol tekitas juba mingi normaalsema tuju, oleku.....tantsida oli hea...nii hea...
ja siis ma mõtlesingi mingi kolme ajal, et mina enam ei jõua...jah...kooli on ka vaja minna...jõuab vist...oli see kammer eile...saal oli jõle külm, kus esinesime...näpp ei lipanud üldse..
oiissand, ma nägin und...jälle...nüüd ma mäletan ka, aga ei kirjuta sellest.

Ma tulin koju...ma olen rampväsinud...ma ei jõua tõesti oodata ära seda neljapäeva, järgmine nädal...klaverieksamiga saab läbi...eile oli sümfoniett, täna kvartett ja kammer..homme ka kammer tallinnas...ja siis...
ma ei ole eriala repertuaariga saanud juba mitu päeva tegeleda...kole...
ja siis...õnneks...harmoonias sain ülesande 5 (. või - oli ka) ja siis esmaspäeval peaks veel praktilise ka ära uuesti tegema...
ma olen tõesti nii rampväsinud ja ülepinge on ka...see on asi, mis ajab teinekord nutma...täna ka...koju jõudsin, siis nutsin...
ja nüüd tahaks lihtsalt lõbutseda juba...aga see eksamite asi veel...aa...tahaks jah...
saarat ka nägin...koolis ikka...erlikest näen homme...
No jaa...muusiku elukutse on selline, et ühel päeval annab ta sulle kõik, see on nii hea, lihtsalt super...õigemini see muusika...ja siis teine päev, kui on mingi kriis..siis on endal ka kriis..sellepärast ongi alkohol ja muu säärane teinekord vajalik...jah, see mõõn võib päris kole olla...see rüüstab hinge, et ei tule...aga jaa...mõnikord ma lendan ka selle pärast, et nii hea on jälle...ma võibolla olen juba rääkinud...

No mis ma teen...Ma tahaks sidruniteed...no ei ole sidrunit...aaa, mul on kakaod nüüd jälle üle tüki aja...ma räägin suhteliselt mõttetuid teemasid...
Siis kui kuulad lugusid üha uuesti ja uuesti, siis on....no ma ei viitsi lõpetada...
Ma tahaks Mariga midagi väga meeldivat mängida...Mozart on ka tore, aga nüüd kui homme on läbi, siis tahaks midagi muud...
Peaks veel harjutama minema...
Ma tahaks teistele inimestele teha üllatusi, mis teeksid tuju heaks...Sellepärast ma tahakski juba esineda koguaeg ja hästi ja ilusti ja siis oleks kõigil hea ja tore...liiga lihtne?

Ja ma kuulasin öösel The Raconteursi mõlemad albumid läbi...sjuper...siis hakkasingi und nägema...enne sõin veel juustu ja mandariini...

Ahjaaa...

I'm not sure if there's a point to this story

But I'm going to tell it again

So many other people try to tell the tale

Not one of them knows the end

It was a junk-house in South Carolina

Held a boy the age of ten

Along with his older brother Billy

And a mother and her boyfriend

Who was a triple loser with some blue tattoos

That were given to him when he was young

And a drunk temper that was easy to lose

And thank god he didn't own a gun

Well, Billy woke up in the back of his truck

Took a minute to open his eyes

He took a peep into the back of the house

And found himself a big surprise

He didn't see his brother but there was his mother

With her red-headed head in her hands

While the boyfriend had his gloves wrapped around an old priest

Trying to choke the man

Ah Ah Ahhh...

Billy looked up from the window to the truck

Threw up, and had to struggle to stand

He saw that red-necked bastard with a hammer

Turn the priest into a shell of a man

The priest was putting up the fight of his life

But he was old and he was bound to lose

The boyfriend hit as hard as he could

And knocked the priest right down to his shoes

Well, now Billy knew but never actually met

The preacher lying there in the room

He heard himself say, "That must be my daddy"

Then he knew what he was gonna do

Billy got up enough courage, took it up

And grabbed the first blunt thing he could find

It was a cold, glass bottle of milk

That got delivered every morning at nine

Ah Ah Ahhh...

Billy broke in and saw the blood on the floor, and

He turned around and put the lock on the door

He looked dead into the boyfriend's eye

His mother was a ghost, too upset to cry, then

He took a step toward the man on the ground

From his mouth trickled out a little audible sound

He heard the boyfriend shout, "Get out!"

And Billy said, "Not till I know what this is all about"

"Well, this preacher here was attacking your mama"

But Billy knew just who was starting the drama

So Billy took dead aim at his face

And smashed the bottle on the man who left his dad in disgrace, and

The white milk dripped down with the blood, and the

Boyfriend fell down dead for good

Right next to the preacher who was gasping for air

And Billy shouted, "Daddy, why'd you have to come back here?"

His mama reached behind the sugar and honey, and

Pulled out an envelope filled with money

"Your daddy gave us this," she collapsed in tears

"He's been paying all the bills for years"

"Mama, let's put this body underneath the treesand put

Daddy in the truck and head to Tennessee"

Just then, his little brother came in

Holding the milk man's hat and a bottle of gin singing,

La la la la, la la la la, yeah

La la la la, la la la la, yeah

La la la la, la la la la, yeah

La la la, la la la...

La la la la, la la la la, yeah

La la la la, la la la la, yeah

La la la la, la la la la, yeah

La la la, la la la...

La la la la, la la la la, yeah

La la la la, la la la la, yeah

La la la la, la la la la, yeah

La la la la, la la la la, yeah

Well now you heard another side to the story

But you wanna know how it ends?

If you must know, the truth about the tale

Go and ask the milkman

Veel imelikum

Ma ei ole vabatahtlik selleks, et mulle haiget teha...ülimalt lihtne peaks olema, aga ei ole...
issand, elage lihtsalt, elage nii, et meeldib, elage nii, et oleks kerge....
Ma kõnnin, mul on hea....siis tuleb ja rikub ära....ütleb halvasti...ma kuulan ja kuulan ja kuulan.ei vastagi midagi....lõpuks lõpeb...kõnnin ära...tuleb kõne..ütleb veel halvasti...tuleb järgi..ütleb veel...ma kuulan ja kuulan....ja kuidagi tekib tunne, et miks kuradipärast ma ei või olla selline nagu ma tahan,miks ei lasta, miks kuradipärast ma pean nii....ma tahan koju minna.buss tuleb.lähen peale...kõne...kuulan ja kuulan ja kuulan...ikka halvasti on minu pihta kõik...siis ma lähen ka närvi lõpuks ja hakkan natuke ütlema...aga ma pean vaikima...mul ei ole ju üldse sõnaõigust...kes olen mina, et ütlen...no, eks ma siis kuulan edasi....MINULE SEE EI MÕJU JU, KUI MULLE HALVASTI ÖELDA......fakkkfakkkfakkkfakkkk....aga nüüd ma olen kodus.ja mul ongi suva juba.....väljas on ilus...varsti lähen kooli tagasi...

Jaaa, ma ei saanud öösel magada...aaa.siis ma siiski jäin magama...nägin und...
Meie kammeriesinemine, mis toimub neljapäeval...ma ei jõudnud õigeks ajaks tallinnassee...siis ma helistasin marile, et mul on väga piinlik ja kahju ja kõik kõik...ma olin endas pettunud ja väga kurb ja kurb jah...mari ei vastanud mulle, kuulas ainult...see ei tähendanud head...siis ma ei saanud öömaja...ma helistasin rosinale...tema orgunnis mingi sõbranna juurde, keda ennast kodus polnud...aga see maja...seee oli tegelikult vanadekodu, kuigi jutu järgi oli korterelamu...lasnamäel pidi asuma...ei usu eriti, et oli...aga unes oli....läksin siis 7-ndale korrusele...aga see maja oli väga friiki...olidki ainult korrused, et polnud nagu kortereid...oli palju magamiskohti, vanureid ka...siis ma seal 7-dnal vaatasin, et kus ma siis peaks minema...keegi vana naine küsis, et kas sa oled see, kes pidi siia magama tulema...olin...ta ütles, et see teine tüdruk ööbib siin...näitas mingi sellise madratsi peale, mis nägi väga imelik välja, igatpidi lopergune...aga siis lisas, et vahel ööbib ta põrandal ka...imelik...siis läks uni veel imelikumaks...ma jõudsin kuidagi majja, mis meenutas louvre'i..just eriti seda saali,mille laes oli koopia mingi vatikani asja laemaalist...aga siis ma seal rändasin...kuidagi pime oli seal ka...siis see läks mingil hetkel põlema ja ma hakkasin eest ära lendama...tegelikult ma ei lennanud, aga hõljusin-lendasin-tormasin...uni saigi otsa...keegi oli seal veel. aga seda ma ei mäleta enam...

Ahjaaa...ma öösel mõtlesin, et ma pean siia kirjutama, et mulle kohutavalt meeldib juust..mõni siiki mitte..aga üldiselt...ja kohuke...neid on ka halbu...ja mandariinid...

Ja mulle kuidagi meeldib, et mõni asi suuda minna nii hinge, et muudab kuidagi sind...nii muudab, et pisar tuleb või tekitab joovastava tunde või paneb südamest naerma või tekitab nii kerge tunde, et peaaegu ei tunne enam oma keha...

Nali tuleb ise

Ahaa...eile ma käisin kuumas tassis...nojaa...üks mees luges kõrvallauas ajalehte...aga ajaleht läks ühel hetkel laula olevast küünlast põlema...mees viskas lehe maha ja hakkas ajalehe peal trampima...mina aga hakkasin suure häälega naerma...

ma olen suurem osa päevast koolis...siis ei juhtu eriti midagi

teise osa kodus või kuskil mujal...hetkel miina juures...

ma harjutasin ja kui ma leidsin aega,et aknast välja vaadata, oli lumi maha sadanud...aga siis ma harjutasin edasi...

ma tunnen, et ma suudan iseenesest nagu pilves oleku saavutada...nii naljakas...
ja kui ma tavaliselt tahan, et ma läheks hommikul kooli..siis ma pean õhtul magama minema...ma olen vist seda juba öelnud...silja ütles, et kõik ebaloogilised laused kostavad nii loogilisena minu suust, sest et ma tihti, peaaegu alati räägin midagi ebaloogiliselt.....
samas, kui nüüd lumi jääb, kas siis saab suuskama ka...

taustaks käib mingi soome raadiojaam...mõnus muusika...aga homme ma lähen ka pilli harjutama ja proovi tegema....a noh, äkki on päeva lõpetuseks mõni üritus ka...arvatavasti siiski...

nojha...ma mõtlesin...iseenesest positiivne...ma ei ole ammu selliselt purjus olnud, et mul oleks tõsiselt paha olnud...isegi normaalselt paha olnud...kuidagi on jah mööda läinud...

ahjaaa....ma kõndisin eile öösel linnast koju...nii hea oli...algul mõtlesin, et kas minna jala...läksin siiski...ja kuulasin oma muusikat...ja siis mõtlesin midagi...siis vaatasin niisama ringi ja mõtlesin, et kuidas ma olen seda teed varem kõndinud...missuguseid põhjuseid on olnud selleks ja kuidas ma olen ennast tundnud...kunagi...kunagi ammu...ma jooksin paeaaegu terve tee...seee oli kevad vist...päike hakkas ka ennast näitama...mingi väga varajane hommik...

muusikast saab joovastuda ja muusikast saab elatuda ja muusikast saab kõike, mis peaaegu eluks vajalik...nii ongi...

sidrunitee on nii hea...originaal...lõikad ise viilud ja paned suhkrut ka natuke ja vett loomulikult...pärast on neid viile ka hea süüa...üks kord ma ei viitsinud asja lõpule viia...suhkur ja vesi jäid ära...sidrun oli hapu...ja kui veel huuled on natuke katki, siis eriti kipitas...sõin ära ikkagi...nüüüd olen veel nii teinud..ei teagi miks...äkki on kuidagi kasulik...

aga ikkagi on lumega need punased jõulutuled linnas kõige ilusamad....
tahaks siiski midagi....öelda, teha...
ah, koju peaks ma minema kunagi..

Ma olen väsinud...
Ma olen pettunud...
Mingi imelik tunne on sees...kõik on pinges kuidagi...
aaa, kusjuures...see kõige jubedam tunne, mul tuli lihtsalt huupi selline sõnapaar "elav surnu" ja kui nüüd see tõsta niipidi, et "surnult elav"-see kõige jubedam tunne võiks midagi sellist olla...kui ma isegi aru saaks....
täna käisime siljaga tikris...koolist läksime minema mingi 7 ajal.ma isegi imestasin, et nii vara...kella 8 ajal juba kooli tagasi, läksin oma viiulile järgi ja andsin siljale kaamera...mul tuli idee...
ja kui ma läksin siis koju...mul hakkas kuidagi väga kurb...
kurb hakkas mul jah...mul on praegu ka kurb...
ma vahel olen tõesti kurb...
ma tahan sidruniteed.ma tahan ära...et ma ei ärka üles sedamoodi, et hommikul ma joon kohvi ja lähen kooli ja õhtul lähen koju ja ma kõnnin mööda tartu tänavaid ja mõtlen,et tahaks ära...

Ma joon teist hommikut üle väga mitme aja rahulikult hommikukohvi...Ma ärkan teist hommikut üle väga mitme aja üles iseeneslikult, pole vaja äratuskella...
Ma tahaks minna Ellerisse harjutama...varsti lähengi...
Ahjaaa....Ma hakkasin mõtlema tagasi...ja mul tuli selline tung minna ära...Kuidagi enam üldse miski ei ole nii hea ja lõbus kui oli kunagi...Eile käisin GenKlubis...VaikoEpliku retrospektiiv 2...1. oli parem ja hubasem...inimesi oli nii palju ja kuidagi vastik õhkkond oli...võibolla minu jaoks ainult...aga ma mängisin seal aliast...siis mõtlesin, et läheks tantsima...aga siis ei tulnud tuju...läksin ära...siis tuli uni ja ma ei läinud kuskile edasi ka...võtsin takso-ma olen jah mugavaks muutunud-kunagi kõndisin kogu aeg jalgsi...
Mulle vahel ei meeldi aplodeerida, sest et see lõhub seda emotsiooni..ei häiri, kui teised seda teevad..
Eile ma mõtlesin, et tuleb pidu...ma ei osanud kuidagi ennast kuhugi viia...
Ma tahaks kuskile suurlinna, kus keegi mind ei tea...siis ma üksi uitaks seal...läheksin täpselt sinna, kuhu spontaanselt satuks...elaks ja näeks, mis saab...ma hakkasin mõtlema, et kui ma lähen akadeemiasse, siis ma võimaluse korral tahaks minna vahetusüliõpilaseks...aga kui ei saa, siis ma lähen pärast seda lihtsalt kuskile...võtaks pilli ja läheks...kui ei saa kuidagi asja, tuleks tagasi...ma tahaks juba praegu...kohusetunne...
ma vahel mõtlen, et viiul on ikka ülimalt raske intsrument selleks, et õppida seda nii valdama, et oskaks väljendada oma sees toimuvat teistele nii, nagu seda ise tunnen...aga kuna ma õpin seda, siis tuleb vaeva näha ja see piir ületada...palju lihtsam oleks laulda...aga see viiul on mulle juba külge kasvanud...vahel on ahastus ka, et tahaks juba, tahaks juba nii hirmsasti niimoodi mängida, et ma suudaks....

Tiku või Taku?

Esimene selline

oh...täielik hajameelsus...ma panin täna pluusi pahupidi ja veel tagurpidi(seljapool ees pool) selga...ise ei saanud midagi aru..teresa lõpuks märkas...ja siis unustasin koti kohvikusse..pärast hakkasin otsima.jooksin siis kiiresti järgi...ja siis ma ei tea jälle, mis päev on ja muu selline...
ahjaaa....eile kõndisin kooli, olin seal raekoja ja lossi nurga peal peaaegu, selle ilusalongi kõrval...siis tuli jälle see "kõige jubedam tunne"...ja üks päev oli veel...see oli järgmine hommik sellest hommikust, kui lumi maha tuli...ootasin bussi, rahvast oli piisavalt, aga mitte palju...siis seal raekoja juures oli ka natuke inimesi...oi kui kohutav...ma ei oska seda ikka piisavalt hästi selgeks teha, mis tunne see ikkag on...
ahjaaa..rosinat nägin ka...juheeiii...
aga juba täna oli lossi mägi eriti ohtlik ja libe viiuliga kõndimiseks...triinul aitasin püsti jääda...
nüüd olen tegelikult väsinud...külm on ka...
kuidagi kiire on jälle...ah, seeon tegelikult mõtlemise küsimus..nagu täna see harmoonia analüüsi lõpp...teoreetiliselt oli mul ka õigus...aga noh, klassikaliselt ju mitte siis...või...
ja issand, ma vahel ka imestan tagant järele, kuidas ma reageerin ja kus ma kuidas ja kui vabalt reageerin...täna harmoonias ka...ma ei mäletagi, mis täpselt..ropp just ei olnud...aga noh...ilus ka ei olnud...teised turtsatasid ja õpetaja.siis hakkasid naerma...ei teagi miks...ma ei mäletagi, mis ma tegin...istusin ja lahendasin oma ülesannet...aaa, asi oli selles, et hakkasin liiga suure süvenemise ja iseenesestmõistetavusega (kui keegi üldse aru saab) lahendama ja siis ma ei pannud tähele, et me pidime kuidagi teisiti alustama...iseenesest ei olnud midagi valesti.aga ma pidin ikkagi maha kustutama...kuradikurat.seda ma kõva häälega ütlesin või?ei mäleta...
ah, ma ärkasingi täna varem...
ahjaaa..kõik on ikkagi kuidagi nihkes...

ma käisin täna kelgutamas.
ja tegelikult.mulle meeldib paksu lumega talv.ja kui on parajalt-piisavalt külm.Õhtud on nii mõnusad. Tahaks lihtsalt jalutada...ja siis ei häiri ka enam see, et peab panema palju riideid...mõnus. Õhtul on see ka, et läheb külmemaks ja siis see päevane lopp külmub...samas ja, viiuliga koos on veidike kõhedusttekitav kõndida, libe ja võib ju kukkuda. eriti see lossi mägi...
lähen ja jalutangi...loodetavasti...
nii hea on mängida, kui on uued keeled...
täna oli eriti hea kontsert ka elleri saalis...innustas ja pani peaaegu nutma. ja siis ma nägin Renat..ma just mõtlesin, et kus tema on ja siis tuli meelde...
nii hea, et on olemas muusikat, mis on kõigi narkootikumide ja alkoholi asendaja...ja kui veel laivis.oioioioioioi....nojaaa...radiohead...ma vist jäängi sellest rääkima ja meenutama..eile panin plaadi õhtul peale.mitte üldse taotluslikult, et tahaks tunnet...tahtsin midagi hea...ja tuli aga see super-tunne peale...kõikkõik tuli meelde ja jälle minu sisse...
ahjaa...ma lugesin oma vanu kirjutisi..üldse mitte siin blogis...see oli ka äärmiselt kurvastav...
kusjuures.ma jälle mõtlen, et kas uuesti või...pigem veel vastan ei...mulle meeldibki talv...see kargus ja vaikus...
ainult haigemalt kahju on sellest, et valges lähen kooli ja siis juba on kohe...nelja ajal...hämar...pime...ja siis ma läksingi täna mingi kahe ajal välja ja jalutasin ja mõtlesin, et
1)kas peaks selliseid päevaseid jalutuskäike igapäev tegema
2)varem üles ärkama...siis kui valgeks on just läinud...
tegelikult nüüd ongi küsimus?mis kell läheb valgeks...mina ärkan mingi 8.30 või hiljem...aga samas.kui mulle meeldib õhtune ja öine talv...ma ei saakski magama...
istuks ja kirjutaks ja harjutaks ja mõtleks ja looks ja joonistaks(polegi ammu aega leidnud) ja pidu ja muusika...
kõik on nii imelik...

ahsee...kui juba raamatutest...ma käisin täna raamatupoes ka...

Oujee...
Mõned asjad on juhtunud...
Kuskil keegi võhivõõras ütles midagi sellist: "Nüüd ongi aega rohkem ilukirjandust lugeda. Äripäev on ju hetkel kõige halvem kirjandus üldse ..." kuidagi nii...ja mina mõtlesingi, et ma ei ole ammu midagi lugenud...aga alustatud raamatuid on juba mitmeid...

Käisin soomes. Kaotsin kõik oma keeltekomplektid ära.nõme.üks komplekt oli täitsa uus ka..õnneks see ei olnud mitte pirazzi...
Muusikapoes käisin Turus ka. OH, oleks Eestis ka selline...silla sain ja metronoomi...ma olen väsinud...Tahaks midagi...
mis tähendab, pole vaja jälle seda, et ma ei saaks mängida..ei.

Kronosünklastiline infundibulum

Ma istun ja mõtlen...
Vahel on hea olla laisk..tähendab, mitte laisk, aga siiski rohkem " aeg maha võtta" laisk...
Vahel on endale parem, kui olla vähem inimestega seotud...st....lihtsalt kuulata, jälgida, öelda vähem sekka oma sõna teiste jutu sisse...
Vahel on päris hea logeleda niisama...st... nt vaadata telekast hommikul "tantsud tähtedega" kordussaadet...
Vahel on hea ennast kodust mitte välja vedada...teha ainult omi toimetusi...
Vahel on hea jõuda koju enne, kui kõik on magama läinud või kodust minema läinud...
Vahel on vajalik olla pisukenegi rahul oma mänguga...
Vahel on siiski vaja tunnistada endale, et kõike ei saagi kohe ja oma tahtmise järgi...kompromiss või...
Vahel on vaja minna välja elada ennast välja...st vist pidu...ja sellega kaasnev trall...
Vahel on vaja teha midagi nii, et ise oled rahul, aga teistele võib tunduda kohutavalt põikpäine...

Mul on kõrvavalu ja mandlivalu ja peavalu, kummardamine ja liigutamine on natuke raskendatud...Pole hullu...kogu selle valu jaoks on valuvagistid...raviteed...
Mu põlved raksuvad kui kükitada...see hääl on päris häiriv...mõni ehmatab ka...
oh kui hea on muusika...oh mis ta suudab...oh, oh, oh...

Ma saaks ka paremini...

Remember a day

Remember a day before today

A day when you were young.

Free to play alone with time

Evening never came.

Sing a song that can't be sung

Without the morning's kiss

Queen - you shall be it if you wish

Look for your king

Why can't we play today

Why can't we stay that way

Climb your favorite apple tree

Try to catch the sun

Hide from your little brother's gun

Dream yourself away

Why can't we reach the sun

Why can't we blow the years away

Blow away

Blow away

Remember

Remember

erlikese juures oli nii äge...erlike elab nii hea koha peal...erlike on ise ka nii äge...
aga täna ma magasin sisse...läksin kooli..harjutasin...mõnus...harjutasin...solf...harjutasin...tulin koju...peaks ikka viima pilli meistri juurde...paranduslakkimine vms...

lasteaialõpu video jäi videomakki kinni-LASTEAIAMÄLEASTUSTE LÕPP
aga erlikese juures on nii äge.ta on peaaegu akadeemia kõrval,ongi tegelikult...ja kohe kesklinnas..veel ägedam..ta maja taga on no99, ta maja juures on kohe estonia, ta majas elab riho sibul,ta maja keldris on mingi asi,ta maja kõrvalmajas on sekspood, ta maja lähedal on alkopood, ta maja lähdal on veel palju asju...ma tegin süüa ja kooki ja veel jõin ka...ma mängisin jüri ja mari, ma mängisin veel mingeid mänge,ma kaotasin, meelega ka natuke,et mitte mängida, aga video jäi kinni...tahaks möllata hetkel...aga videomakk teeb imelikku häält...ma sõitsin bussiga täna, rongist jäin maha...ma tahaks mitte magama minna..ma tahaks välja minna, või ei tahaks ka...ma tahaks...ma tahaks seda,mis hetkel pole...ma tahaks kõik muud...ma tahaks, et ma ei oleks nii...ma tahaks, ert ma saaksin ka nii lähedal akadeemiale elada järgmine aasta...ma tahaks lihtsalt maailma ilma selleta, et peaks nii palju mõtlema sellele,mis pole mulle omane...ma tahaks, et ma oleks mina ise...täna juba sain...tore...ma tahaks niisama tšillida, ma tahaks sellist vabadust,et ma oleks rahul...see tähendab, et ma tahaks seda, mis on minule hea...mis mulle on hingele mõjuv...nt radiohead ja the raconteurs mõjub...ma tahaks et nad tuleksid eestisse....tulge...olen valmis kõigeks, et neid näha....radioheadi nägin, tahan veeelTAHANVEEL...THE RACONTEURSI NÄGIN KA JU...VEELVEELVEEL..AGA KODUS TAHAKS KA....
ja samas vabadus on ka oluline...väga vägavägavägaväga oluline...lõpmata oluline...aitab täna...

ma arvasin, et midagi jubedamat ei ole olemas...aga tänane öö on mu elu jubedaim...ma olen šokis

ja ma jõudsin kooli juba 8.30...8.37 võtsin klassi...silja teatas, et tema viiulil tuli sõrmlaud ära...oli alles õnnetus...kiiresti sai ta minu käest ühe onu numbri, kes eeldatavasti selle korda teeb...
ja siis harjutama...on alles noodid...siis väike kohvi, jälle harjutama...10.30 minema...vanemuine..15.00 väike juuksur...18.00 proov...21 midagi koju...ja nüüd siin...
koer on imelik...mul on nüüd koer?vanaisa on vanadekodus..koer nutab taga teda...sööb ka vähe, õigemini on ta ära hellitatud, sest et ta ei taha oma kausist väga süüa enam...
vist veel väike viiul...aga kiire on see nädal...pühapäeval on tuur tallinna, konkurssi kuulama...ja siis eeldatavasti pühapäeval tagasi, aga mine sa tea...
ahah, kirja hakkan ka kirjutama...päris käsitsi...eeldatavasti täna...

Mis saab siis, kui sul on täitunud selline unistus, mis oli nii suur ja võimas, et selle täitumine näis peaaegu võimatu? Siis tuleb mõelda uus...päris keerukas...
Ahjaa...aegajalt ma olen paranoiline...aga nüüd on see kuidagi haigelt suureks kasvanud...mis siis ikka...
Ahjaa...mul on suhteliselt kiire nädal, sisutihe nädal...palju peab uut materjali selgeks tegema...erialaline teema pigem...iseenesest on tore, sest et on miski, mis motiveerib üles tõusma enne, kui juba tõsiselt hilja on, koolipäeva kohta, nt 11.00...ja homme ma plaaningi olla 8.30 koolis..teadagi, ma pead ju ei anna päris kindlasti...aga ilm on ka ilus...ja
kuidas on nii, et mõne inimese puhul, keda ma ei ole näinud, keda ma ei tea isiklikult, kelle nime ma suhteliselt vähe kuulnud olen, tekitab ikkagi mingeid eelarvamusi..nimel on mingi jõud inimese üle või?
ja kuidas on nii, et mõni inimene lihtsalt oma oleku, mängu, mängutehnika, väljendusoskuse, välimusega tekitab tunde, et tema ongi geenius, imelaps, tõeline talent ja ikkagi mõjub nii siiralt, isegi lapselikult, suudab olla oma geniaalsuses nii üdini lihtne, vaba ja loomulik.ja samas tekitamata enda ümber mingit üleolekut teiste suhtes..sellised ongi sügavalt andekad...või kuidagi nii...ja see, mis neil on öelda tänu oma loomingule, see ajab judinad peale, kananaha ihule ja tungib hinge...mingi trikk...mingi nipp...on mingi selline teema...
ja ma tulin koju, võtsin pilligi kaasa, aga ma vist ei jõua täna enam...võibolla..
ahjaaa, taevas on sügis-talvisel ajal ikka väga ilus..kargem ja rahulikum...aga sügavam kah...
oh, ma mõtlen,et miks on nii, et ma tundun vahel kuri, kurb ja misiganes veel...kui inimesed liialt on pealetükkivad ja neid on kõik täis ja ka mina olen teisi inimesi täis, siis on selline asi, et ma ei suuda olla mina ise...ma olen teisi inimesi liiga täis...ja siis ma ei käitu nagu mina ise...vist..ah, ma ka ei oska seletada...
teine teema on aga see, kui ma olen oma "harjutamisfaasis" ja kooli peal korraks ringi liigun...siis ma olen teemas sees ja ei viitsi, ei taha sealt välja tulla...ja paistangi mossis...
ja veel on see, kui ma ei jõua lihtsalt end väljendada...ma elan igasuguseid asju ikka nii kõvasti enda sees läbi...imelik...ma ei reageeri tihti teistele nähtavalt, aga sisemiselt võin naerda, nutta, kurvastada, kuri olla, lummatud olla jne....ja seda ma järeldan sellest, et vastukaja minu olekule, minu jutule, minu mis iganes asjale, on vastupidine...mitte alati, aga on...ja siis on see hetk:"ah, mis, kuidas ta nii aru minust sai"....-mingi selline teema ka...
oma pilk tühjusesse suunata ja ennast välja lülitada on minu üks faasidest, lõõgastav, rahustav ja imelik ka või?....
aga see ei ole tore, et mu lühimälu ja mis see järgmine mäluliik kestvuselt, see on halvenenud väga räigelt...kui ma panen oma koti maha ja kõnnin paar sammu ja ma ei mäleta kuhu ma oma koti pannud olen...natuke kurnav, siis hakkan meenutama...aitab mõni kõrvalseisja või lõpuks mu mälu...või tähendab see seda, et mu peas on hoopis teised mõtted ja ma keskendun hoopis millelegi muule, kui sellele, et jätta meelde, kuhu ma oma telefoni paari sekundi eest panin...võib nii ka olla...
ahjaaa, minu jaoks on olemas miki-hiire akord, ma tean, aga ma ei mäleta täpselt, mis akord see oli, aga ma tean, et ta on miki-hiire nimeline..imelik...
The Who "Boris The Spider"

Ma kõndisin eile koju, öösel...
Mu tuju oli halb.Helistasin Siljale ja otsustasin välja minna. Siis helistas Liis ja hoopis temaga sattusime me GenKlubisse, kus oli väga hea pidu. Väga hea muusika, visuaalne pool ja tants...
Mulle tegelikult meeldib öösel koju kõndida.
"pea laiali otsas" aktiivne olek mulle ei meeldi.Mõttetu tunne tekib. Ja tegelikult ongi, et asjaolud vahel lihtsalt sunnivad olema nii, kuidas endale ei meeldi...Neid olekuid on rohkem kui ainult see "pea..." teema...Mulle ei meeldi absoluutselt, kui hakatakse minu eest sõnu tegema...
Imelik, sest et ma suuda siia kirjutada...

Tuleb meelde see tunne, kui ma nägin Radioheadi.ooomujumal, kui hea ja võimas ja super ja ülim see oli. Ja silmailu ja kõik mis olla saab. Ja hingele ja südamele ja kõigele.
http://www.youtube.com/watch?v=4p6hLZAUSZY&feature=related

Mu elu on muutunud inimlikumaks... Ma ei käigi enam kahes koolis. Ja mul on piisavalt aega harjutada. Ma ei pea enam minema kooli kella kaheksaks, ma võin seda teha, ma võin ju minna kella 7 ajal ka, aga nii vara ei suuda ma seda kindlasti mitte.
Teate, ma võin saada sellise positiivse lanengu väikestest asjadest. No, näiteks, üks on pillimäng..Nojaa, see võib ju vastupidiselt ka mõjuda aegajalt...Mulle meeldib see, et ma lahkun koolist 9 ajal õhtul ja maja on juba suhteliselt tühi, mõni üksik vaid peale minu... Tuled on kustus, ainult see väljapääsumärk loob mingi valguse koridori...
Ma vist ei ole enam nii närviline ka või..kuigi, ah, ma ei tea ka...
Ja mul on tagasi need imelikud hetked, mil ma tunnen, et kõik see maapind pöördub kuidagi peapeale.Silme ees. Ja mingi trepifoobia on ka. Neil hetkedel ma lihtsalt sunnin enda mõtteid nii, et ma suudaks kõndida ja panna ennast teadma, et tegelikult ei kuku ma pikali, kuigi ma silme ees näen, et ma kukun või maapind liigub imelikult...see selleks.
Ja mis, ma tavaliselt ei pettu väga palju pidudes, kus ma viibin. Uues GenKlubis oli see secondhändi värk...ma küll pettusin...
Tahaks mingit seiklust...Aga tegelikult ma tean, et ma ei pea nii palju tahtma, sest et ise tulevad sellised asjad, mida ma ootan. Ja minu arvates ongi kõige põnevam, et alati juhtub mingi stuff siis,kui seda vähimal määralgi oodata ei oska...
Jõu, Erlike, räägi mõni kuupäev või asi ka välja, et kuna ja kus ja asja...ootusärevus...põnevus...armastus...
Ahjaaa...homme ostan uued keeled ka pillile...ja poogen käis ka meistri juures, heihõu...
Ah, alati kisub see kirjutamine nii ära, et ei viitsi ja ei pole nagu see, mis peas on...

tervitusi mujalt kui tartust!
mind ikka ja jälle painab, et ma olen nii hajameelne. ja ma ei suuda keskenduda.
siuke mõttetu postitus suhteliselt.
öö on.kuuvarjutust nägin ka mingi päev.

Tolbajossid, palun väga...hea on, et on olemas selliseid sõpru, kes on olemas...
Esimest korda elus ma mõtlen, et ma tahaks suitsetaja olla. Juba teist päeva mõtlen...Iseenesest suits ei meeldi, aga tehke midagi paremat siis...või mina...
Olla on kõige parem, kui ma saan ollla täiesti mina ise...viimased päevad on nii end näidanud...aga seegi peaaegu...sest, et ma ikka ja jälle imestan, miks inimesed on nii eelarvamustega...aitab juba...
ma vajan ikka ja jälle puhkust, aga sellist puhkust ma ilmselgelt ei leia seni, kuni jätkub neid, kes panevad mind tegutsema nii, nagu ma ei jõua...
KISKUGE KÜLJEST MU TIIVAD,MONTEERIGE ENDALE KÜLGE
VAADAKE, KUHU NAD VIIVAD TEID,TE RASVASED HÜLGED.
MõNI TEIST ÜLES VÕIB TÕUSTA MEETRIT PAAR-KÜMMEND VAST
MITTE ROHKEM KUIGI TE OLETE TÜHINE LAST,
MIDA MU VAESED TIIVAD PEAVAD KAUA VEEL KANDMA
USKUGE ÜKSKORD SIISKI PEATE NAD TAGASI ANDMA.
TAGASI ELULE ENNAST PROOVIGE RAIPED,VÕITA,
SURMA-METROOGA ÜKSKORD TULEB TEIL PÕRGUSSE SÕITA.
ja nii rääkis realistlik ingel..
und

Rock Werchterilt tagasi ja elamusterohkemana kui kunagi varem...Ühesõnaga väga väga positiivsed muljed..mismõttes, super oli tegelikult...Alguses natuke põdesin, et üksi lähen, et ei tea, kas saan hakkama...tegelikult oli väga lahe..ära ei eksinud ja särki värki...
Lendudega ei olnud ka mingit jama...Kõik sujus suurepäraselt..
Brüsseli lennujaamas ,olles juba rongipileti ära ostnud, sattusin natuke segadusse, et kuhu ja millise perrooni peale ma minema pean..nojaaa, see sai selgeks mõne hetkega.massid voorisid...sammusin lihtsalt nende järel..võimalust valesti minemiseks ei olnud..kindel, et tegu oli werchterile minejatega...
leuvenis sain juba natuke aimu, kui palju on palju rahvast...üks tunnike ootasin järjekorras, et saada festivalibussile, mis viis werchterisse...samal ajal aga kostitati januseid coca-cola ja krõpsudega, mis olid tasuta..
werchteris lõpuks...hakkasin piletit ümber vahetama, mul oli ju trükitud e-pilet...ja mis hiljem selgus, mida ma ka arvasin, piletid saadeti ikkagi koju, aga kahjuks jõudsin nad ilusti ikka siis, kui mina juba teist päeva festaril olin...üks tunnike läks siis sabas seistes, et vahetada see prinditud leht pileti vastu...tehtud...
nüüd tuli valida camping place ära..C1 sai minule..panin kohe telgi püsti ja viskasin pikali...väike puhkus..kell oli midagi 14.30 või miski..nojaa, minu teekond algas üldse kell 3.00 triinu juurest...seega, mingi väsimus oli..pluss kui ma olid trippinud oma 10kg seljakotiga...
palju rahvast oli..lugesin kodulehelt?, et külastajaid oli 400 000 olnud nelja päeva kohta, ma pakun, et kolmas päev radioheadiga lõppedes oli külastajaterohkeim päev...
muidugi tuli ka vihm, kõik oli koledalt porine...siis jäi vihm järgi ja kõik tambiti kinni paari tunniga...järgmine päev oli super, päike ja palju päikesest põlenud inimesi...
radioheadi esinemine oli see, miks ma esmajoones üldse läksin..sain super elamuse..üleüldse, väga mõnus üritus..muidugi kõrvale jätta see, et nii suure rahvamassiga üritusele minnes, peab arvestama, et koledalt prügiseks muutub festivaliala....

nonii, lennupiletid on ka nüüd olemas...tallinn-brüssel-tallinn...
mulle on tulnud tallinnast mingi saladuslik kiri, postkontorisse...kohe varsti tuleb buss ja siis ma saan ma jälile sellele saladuslikule kirjale...imelik...mis see küll on...
mul on keset peopesa verevalum.mingi täpp oli selle koha peal.hakkasin näppima ja järsku läks midagi viltu, versoon läks katki.alguses mõtlesin, et veri voolab käe peal, aga ainult naha all. ja siis ta valgus kuidagi punni.naljakas ka natuke.ehmatasin ära ka natuke...
ma lähengi ju..

Olla on nõme.Aa, kool sai läbi..midagi tegin hästi ka...kokkuvõttes oli tore.lilli sain ja kooki ja väike istumine.igav.aaga erlike oli tallinnast tulnud, mis tegi minu südame nii rõõmsaks...nii kaua ei olnud näinud.
minule ikka mõjub miski asi, kui keegi midagi ütleb, nii imelikult.ma tõmbun täielikult endasse ja ei taha sealt välja tulla. ja see miski ei ole midagi seesugust, et sa oled loll või midagi...igal korral on midagi erinevat ja ikkagi suudab mind südame põhjani mõjutada.vastik.aga samas mulle meeldib kohutavalt suhelda iseendaga..
oh, ja ongi kool läbi...kuidas mu mina on väsinud kõigest, mis on ümberringi.haige.haigeks teeb kah, keha ja vaimu..aga muusika suudab seda igakülgselt ravida ja väike aja mahavõtmine.
ma sain oma esimese päris vonneguti romaani...ma sain kommi ja lilli ja raha...ja ma sain üldse niisama olla uhke enda üle...ma vahetevahel mõtlen, et kas ma olen liiga hea inimene või mis...kuidas mina teen teistele, kuidas mina annan endast teistele ja teised ei taha või ma ei näe neid nii,nagu mina tahaks...aga ma olen ikkagi õnnelik inimene, võiks ju olla.

ma unustan ära nii mitmeid olulisi asju...mälu, mälu...valesid asju selekteerin välja vist lihtsalt...
ma vist tegin täna linnaliinibussiga sõitmise rekordi, sellist asja ma ei taha enam korrata.lihsalt oli vaja nõrkemiseni kiirustada igale poole.aga esmaspäev, ajatu kabli...
mul on ängistus peal, kui ma pean kiirustama kuhugile.
ja miks.? ma ostan kõrvarõngad, kirja järgi niklivabad...praegu ma ütleks midagi halvasti, mõtlen...need ei olnud ju niklivabad...ja nüüd on kõrvaaugud valusad ja sügelevad...
ma kukun kohe magama..und.

Rock Werchter

Kabli

Ja siiski on juba suvi. ammuilma pole postitanud. Kablis käisin ka, käisin meres ujumas, vesi oli üllatavalt soe. Kablis on rulapark, küll ainult kaks rampi, aga see-eest uued. Ja Vikerkaare kaltsukas.Muidugi ka OÜ Kroosero, Jaani pood.Ja pagar. Ja väike maja ja meri...Ja ühesõnaga majakene mere ääres...Lahe on ka see, kui joom on vee peal. Lahe on rannas ka jalutada. Õhtul eriti. Päeval tuleb olla aias, vahetevahel poes käia.
Õhtul lähed kiikuma, külakiigule, mis ei näe just eriti turvaline välja, aga ta ei ole veel alla kukkunud. Lõkkematerjali lõkkeplatsile kogutakse juba ammu, kuhi on hirmus suur juba... Aga enne kiike lähed poodi ja ostad õlle ja krõpsu. Seejärel kiik. Vaikne hoog, hakkab natuke paha.Seejärel jutustad niisama maast ja ilmast. Siis lähed koju tagasi. Paned teleka käima. Kui veab, hakkab mingi huvitav film,aga tavaliselt ei vea ja naerad mingi ajulageduse peale, mis kellegi jutust välja kukkus.
Hommikul lähed esimese asjana pagarisse, värsked saiad, kui veab, tavaliselt veab. Lihapirukad on kõige paremad ja muidugi ka rummisai. Lähed koju ja teed kohvi. Vaatad telkut. Lähed välja teki peale, loed.
Ohhoo..raadio võiks ka ju välja tuua, kuulad muusikat, ühendad selle i-podiga ja kuulad sellelt muusikat. Sööd kommi. Päike paistab.
Kui päike loojub ilusti merre, siis on järgmine päev ilus. Ja seekord ma nägin, kuidas Kihnu "tõstles". Peagi on oodata halba ilma, tuli ka. Kihnu majakas on ka hea selge ilmaga näha, pimedas loomulikult.
Päeval on taevas palju lennukite sabasid. Kuhu nad küll reisivad?
Mõni turist jääb aia taha peatuma, tuleb autost välja ja teeb pilti, sõidab edasi...
Muidugi kohalikel huvi sinu vastu jätkub, kõnnivad mööda ja lasevad pilgu üle..harjub ära...
Ahhaaa...pagari juures on ka "õlletuba", mis kujutab endast ruutmeetri suurust putkat, kus on kaks pinki ja palju joodikuid... Aga silt, mis "õlletoale" viitab on olemas siiski.Huvitav, kas mõni külaline ka sinna eksib.
Pangakaardiga makstes tekib väike viivitus, aastate jooksul on asi muidugi paranenud, 5 min. on saanud 3.
Aga vähemalt on Dzintars endiselt müügil...
Elanikud jäävad vanemaks, ületänava naabrilt värsket räime enam osta ei saa..
Naabreid Jõule ka ei olnud seekord...olid linnas.
Kohalik kiirsöögikoht pole veel avatud, turistihooaeg ei ole alanud järelikult. Muide, jäätisevalik on oodatust kesisem, hinnad on aga tavalisest kroon või kaks odavamad.
Ja siis lähed lõpuks bussile Kabli-Pärnu, Pärnu-Tartu. Viimane ots venib tänu "väikestele" teetöödele. Tartu...mõtled:"Oh, lõpuks kodu....Ei, tahaks ikka tagasi..."
Niimoodi on ta südames.

Põhiline on see, et ma lähengi Rock Werchterile...järgmine on see, et ma lõpetan kooli, aga esimene on siiski see festival.

kevad algas, päike paistab ja lumi sajab

see see põhi asi ongi. ja igasuguseid häid asju tuleb eestisse esinema.lähen ei lähe, eks näis.eriti mõttetu postitus.

nonii..mu maailm on muutunud.paremuse suunas või? ma ka ei tea, segi on läinud ja kokku on saanud sellest ka kilde nüüd.või ehk hakkab midagi looma, nii vast...
ilm on ka jälle halvemaks läinud.
see, et mõni oskab oma häälega teha selliseid asju, mis jalust nõrgaks võtavad, see on ime.

on perioodid, kus mulle meedlib viiulit harjutada, on lihtsalt nii.praegu ka. on perioodid, kus mulle meeldib muusikat kuulata, iga minut tahaks, et midagi oleks kõrvus, hea muusika.nojaa, lai mõiste.minule hea muusika.okei.siis on see aeg, kui ma ei viitsi midagi teha, kõik on halvasti.tegelikult polegi halvasti, aga selline imelikult halb on olla.teha midagi ei oska, tuju on suhteliselt null....siis on see, kui on kõik kuidagi planeeritud ja enamus planeeritust läheb nii, kuis on vaja.kuidagi selline sekretäri tunne on siis.eriti kooli puudutab see..., siis ma vist tavalilselt tegelen õppimisega...siis on selline aeg, kui lihtsalt ma olen kuskil ära.kõige mõistmiseks läheb kaua aega, kui üldse kohale jõuab.. omas mullis või?...sellele ajal võib olla nii, et lihtsalt mingi asi tuleb ja toob selle "õnnetunde" minu sisse, see on selline imelik tunne, see on selline, et karjuks, või teeks midagi, et kuidagi ennast väljendada...ohjaa...või nii, et keegi räägi midagi ja ma lihtsalt ei suuda kuulata kedagi rääkimas ja ma lihtsalt noogutan või teen nii, et teine arvaks, et ma kuulan teda.... nii juhtub ka, et ma ise rääkima hakkan ja kui ma seda teen, siis on mul palju mõtteid ja räägiks ja räägiks...nii võib ka juhtuda, et ma tahan rääkida, aga mul ei ole enam millestki rääkida ja siis ma lihtsalt räägin midagi sellist, millel ei ole tegelikult suurt mõtet rääkida.nonii.praegu ka või?
ma õpin praegu, natuke sekretär, viiulit harjutaks ka. järelikult võivad mitu perioodi koos ka kesisteerida... ma räägiks veel, aga ma pean arvutist eemalduma.ja pärast pole enam midagi rääkida.