Nonii... ma olen juba ammust aega Tallinnas...elu on kirev...ja ma olen täiesti ennast unustavalt armunud Rachmaninovi op. 23 prelüüdidesse no. 3 ja no. 5 ...Söögi alla ja söögi peale...
Aga siis ma arvan, et ühel hetkel olen ma neid nii palju kuulanud, et ma enam ei jaksa...ja siis tuleb hetk, kus ma ütlen, ma tahan neid igavesti kuulata...
aga teisi asju on ka..
Meie korter on tore...ainult seal on natuke jahe...keskküte ja kuna see sisse lülitatakse, ei tea...

Eurotrip...e. Kuidas Kristi ja Karin Itaaliasse Sattusid ja Kuidas Kogu Lugu Oli...

Väike eellugu asjale ka...
Hirmus tahtmine oli reisida...häälega...ilmselgelt põnevus ja muidugi raha ei olnud ka kõige rohkem...Ja et saada laia maailma, kus sa ei tea, mis sinuga juhtub, kuhu satud....Seigelda...minna eemale kodust ja rutiinist ja tunda ennast nii vabalt ja ilma, et keegi sind teaks...Ühesõnaga mingi hullumeelsus võibolla isegi...

Esialgu oli plaan minna Siljaga...plaanisime, plaanisime...Tahtsin näha Lõuna-Prantsusmaad, minna sealt Hispaaniasse ja ehk Portugaligi...ja siis külastada sõpru Saksamaal, Belgias....aga nagu ikka...suured plaanid võivad teinekord ikka vastu taevast lennata...nii ta läkski...Veits nõme oli...aga siis ma mõtlesin..ja ühel hetkel sattusin kokku Kariniga...Maarja sünna..siis ma küsisingi: "Aga lähme, järgmine nädal millalgi, tuled?"...siis ta natuke mõtles ja idee tundus tore...Ja järgmine päev helistas ka üle, et kuidas selle asjaga on, et on siis minek...Siis oli juba esmaspäev või...? oli jah...

Ja siis ta algas...


Kolmapäev, 5. august seisime me 10.30 Tartu-Valga tee ääres...õige pea võttis mingi tüüp peale ja saime temaga Elvani...vähemalt oli algus tehtud...


Ja peatus rekka...Hüppasime peale ja esialgu ütlesime, et me tahame Valga suunas...meil plaan minna kuskile sinna Prantsusmaa kanti...

Rekkas olime neljakesi...Karin, mina, James Bond(juht, õiget nime ei teagi) ja Szymek

Ja siis me sõitsime ja sõitsime... Ja jõudsime Augustowisse esimese päeva lõpuks...panime oma telgi kuskil benoka juurde, kuhu nad oma rekkaga patuma jäid...meie pärast sõitsid veel edasi, et saada normaalsema koha telgi jaoks....muretsesid..



Ja seejärel väiksed õlled...paar kaarditrikki J.Bondi poolt..vaatasime niisama pilte J.B perest..Ahjaa..suhtlus oli mingis inglise keelt meenutavas keele...J.B on kunagi USAs 3 aastat rekkajuht olnud..sellest ilmselt mingi aimatav vestlus aimatavas inglise keeles...

Szymek on tudeng, mingi arstiteema oli...kah paar sõna inglise keelt ikka valdas...muidu oli tore...ja siis tuli magamamineku aeg..Ja siis me jälle sõitisime...Vahepeal tekkis väike tõrge...U2 esines Katowices...ummikud teedel...tuli väike kursimuutus...J.B sebis ühe juhi, kes sõitis Napolisse järgmine päev...kätte oli juba jõudnud õhtu...Siis me mingis tanklas ronisimegi selle teise juhi rekkasse...ja juht ei vallanud ühtegi meile arusaadavat keelt...Päris imelik oli see, et selle 2 päeva jooksul J.B ja Szymekiga nii toredasti suhtlema hakkasime, et kahju oli kohe lahkuda...vahetasime numbreid ja meiliaadresse...

Ja siis see uus juht pani meid mingis väikses benokas maha ja me saime aru temast nii, et ta siis homme peaks kunagi tulema ja meid peale võtma...aga kuna, seda ei tea...kas 10 tundi ootamist või rohkem...ja teada ei saanudki...siis me seal väikses benokas passisime...puhastasime oma kotte prahist...harrastasime puutööd ja tegime hilisõhtuse kohvipausi ja söögi...

Ja uurisin, et kus me oleme ja kuhu me suundume...Tegin oma sissekande päevast meie reisipäevikusse...

Ja me passisime ja magama...ei osanudki midagi teha..siis me hakkasime kaarte mängima ja...
6htul.....

peatas mingi rekka ja kysis, et mis me teeme ja et tema lheb itaaliasse..ei suutnud oma k6rvu uskuda...okei...meie olime n6us...sellest sai yks 6udusunen2gu....reaktsioonid sellel juhil olid nii n2rvilised ja kuidagi v2ga kahtlased...inglise keelt j2llegi mitte ei r22kinud....vene keelt oskas...mina siis yritasin nii palju purssida, kui suutsin...siis aga oli jama...mingi politseikonvoi oli teel kuskil ees...raadioteel mingi s6paga r22kis...seega pidime minema teist teed kaudu...see juht oli mingi kuradi smuggler...mina olin nii v2sinud, aga magama ka ei julgenud j22da, sest et ta oli teelt eksinud, kui ta yritas teist teed kaudu s6ita....66sel tsehhi metsades siis kimasime...n2gime hunti...ja siis siis hakkas pihta minu paranoia...ropumast ropp v2simus ja veepuudus ja mis iganes...igatahes...k6ige tipp oli see, kui ma yltesin karinile, et ta saab aru eesti keelest ja ma ei julge enam r22kida...aaa..me olime teel siis belgradi poole...siis karin hakkas kaarti vaatama, et kus me siis nagu umbes olla v6iks...siis juht midagi ytles...mina ytlesin karinile, et 2ra vaata kaarti, 2ra vaata...ma ei ole elus varem sellist paranoiat kohanud...ma nii kartsin...see juht v6ltsis yhes6naga neid dokumente ja seda, etr juhtidel on mingi kohustuslik puhkuse aeg, see teda ei huvitanud...mingi sahker-mahker k2is...ja kui ta ytles seda, et venemaal teda enam ei taheta, sest 1) tal on probleemid naistega ja tal olla seal vist tytar 2)vene maffiaga on probleeme...hakkasin ma m6ltema, et nyyd ta kupeldab meid 2ra, et see eksimise ja metsade vahel s6itmine on mingi masterplaan tal meie r66vimiseks...nyyd on jah see isegi ehk naljakas, aga ma ei oska seletada, kui kole see oli....siis enn bratislavat oli ka konvoi...tegime siis mingi 2 tunnise uniaku...lihtsalt kuskil tee 22res...siis mingi kell 5-6 ajal alustasime uuesti s6itu...uni oli ikka r2me...ja siis ta pani meid tsehhi-ungari piiril maha...ja ytles, et tal on probleemid ja ma ei saanudki aru, et kas ta tuleb tagasi v6i mitte...igatahes...kui ma sealt autost maha sain, siis valdas mind selline kergendus, et oleks peaaegu nutma hakanud...kell oli 7..maganud olime siis ainult 2 tundi ja see ka mitte magamine vaid mingi hirmu ja une segadus...tegime v2ikse s66gipausi...noja edasi hakkasime rekkajuhte tylitama, et kuhu poole nad teel on...meie tahtsime selleks hetkeks minna itaalia poole, t2psemalt genova huvitas meid...siis k6ndis mingi juht meist m66da ja ytles, et siit kyll v2ga h2sti ei saa minna...tema ise l2heb budabesti, et sellest ka kasu ei ole...uurisime edasi...keegi ei tahtnud meid...t2iesti n6me...siis see sama juht hakkas s6itma budabesti ja pakkus, et ehk me saame sealt paremini peale ja et seal on mingi bensukas, kust saab itaalia poole h2sti...noniii...meie l2ksime peale...neljakesi seal istusime...v2hemalt oli kergendus, et sealt kolkast 2ra sai...inglise keelt oskas ka...yks mitte nii h2sti..pakkusid kohvi, mis natukeseks andis turgutust...aga mingi hetk ma ei suutnud enam 2rkvel olla ja kukkusin unne...vot...siis 2rkasin enne seda tanklat yles...nonii...seal tegime j2lle v2ikse s66gipausi...ja pidime saama yle kiirtee kuidagi...k6ndisime seal kiirtee22rses kraavis vms, eemal oli mingi sild, mis aitas meid yle...silla alla oli yks tyyp endale kodu teinud...kiirtee 22res...eriti kaval minu arust...hea vaikne magada...no siis j6udsime yletee bensukasse...5 tundi..keegi meid peal ei v6tnud...nonii...siis me kyll kirusime, et me ei j22nud seda napoli tyypi ootama...aga kurat, ki sa isegi ei h22leta ja tuli see smuggler ja ytles, et l2heb itaaliasse, siis no...mida ikka passida...ja siis me hakkasime j2lle kaarte m2ngima...ja siis s6itis mingi reisibuss tanklasse...2 l2ksid vetsu...noja sis ma l2ksin ja kysisin, et kuhu nad s6idavad..et kas 2kki itaaliasse..natuke nagu naljaga v6i...ja siis see juht seletas, et ootame, kuni see yks tyyp tuleb tagasi vetsust...nonii..tuli...ei saanud keelest aru,aga noh..mina lihtsalt seletasin et ..to italy..ja siis kaardilt n2itasin...tema n2itas, et rooma...mina ei suutnud uskuda......jooksin ja hüppasin Karini poole ja hõiskasin rõõmust, et lõpuks me olemegi Itaaliasse teel..tegelikult ka...

ja me sõitsime 15 tundi...ja tegelikult oli ka nii, et bussis olid 2 juhti ja 2 reisijat, mees ja naine...mina mõtlen, et nad olid mingid rumeenia staarid, kes läksid Itaaliasse turneele...vms..mingid asjapulgad nad olid...Sloveenias tabas meid kontroll...uuriti ja puuriti bussi..midagi kahtlast polnud ja kõik oli Ok, et edasi sõita...

Enne Roomat oli peatus ja tehti meile hommikune kohv mingis Autogrillis...ja siis viidi meid Rooma ääres asuvasse metroopeatusesse...

Ja siis me ostsime selle päevapileti...ja sõitsime Rooma...päris palav..40 kraadi kindlasti...ja nende mõnusate kottidega...kõndisime ja puhkasime ja vaatasime natuke linna..

Ja siis me õhtul otsustasime, et sõidame mere äärde...Lido di Ostia...see on mingi kuurortlinn Rooma külje all...ja ma arvan, et mingi 10 paiku olime kohal...umbes pool tundi kestis see rongisõit..Siis rongist väljudes, lõpppeatus, nägime veel kahte matkaselli, ratastega...Pariisist olid tulnud..mitte küll jalgrattaga, rekkaga ikka...aga jalgrattaga lihtsalt hea ka liikuda ja need neil kaasas...Kreekasse oli nende siht minna...aga sellel õhtul oli meil eesmärk leida rannakoht, kuhu telk üles panna...nende oma oli kaduma läinud...Roomas siis...kõndisime siis mööda rannaäärset teed, mis oli täis kõikvõimalikke restorane ja klubisid, mis kõik olid erkavärk...igatahes, mõtlesime, et kõnnime siis...mingi paar kilti vast..oligi...aga me olime nii väsinud...terve päev Roomas tapva kuumusega ja õhtul/öösel oli ka 25 soojakraadi...uni, nälg, raske seljakott, mis muutus iga sammuga jubedamaks...noja siis...siis lõppeski erarandade värk ära...aga oh üllatust...militaartsoon...kuradikurat...ja siis ei olnud tee ääres enam mingit valgust..kaherealine sõidutee, rannast läks natuke eemale ka...ma arvan, et mingi paarsada meetrit mingit võsa ja siis oli imeline rand..aga militaarala...ja siis tuli carabinieri või misiganes masin...kaks meest sees...ütlesid, et jah, militaarala, mingi 3 kilti kestab, aga et selle tee peal öösel kõndida on ikka väga ohtlik...
oligi...aga meie mõtlesime siis neljakesi, et kõnnime selle tee ära, et siis saame rannas magada...mujale ei olnudki minna, ainult mingi võsa...kõndisime siis mingi tunnikese vast...see oli lihtsalt nii jube kogemus..autod kimasid mööda,....meil oli lihtsalt nii jube olla...pimedas, täpselt ei teadnudki, et kui kaugele me kõnnime siis....ime, et mõni auto alla ei ajanud...ja siis ühel hetkel, kui mina tahtsin üle piirde minna, siis karini närv murdus...aga minul oli lihtsalt põiekas, enam ei suutnud...ronisin üle piirde...karin arvas, et seal on mingi järsak, natuke tegi kurja häält...see oli ikka nii jube...ei suuda seda siia vist kirja panna...ja siis kõndisime edasi...jalad lihtsalt enam ei suutnud, keha ei suutnud, vaim ei suutnud...ja vot kui vaim enam ei suuda, siis on väga halvasti...see oli nagu lõputu tee...prantslased olid ka kuskil ees pool...meie neid ei näinud enam igatahes....siis lihtsalt mingis suva kohas pidas auto kinni..küsis, et kus me lähme, et viib ära...itaalia keeles..karin vist mõikas midagi...noja hüppasime peale...ei suutnud me midagi rääkida...torvaianica...lähete sinna...meil oli suva ja ütlesime, et väga hea..see pidi siis olema järgmine küla...nagu pääsemine oli see autosse istumine...viskas siis meid seal järgmises külas maha...ja see oli ikka 10 km vähemalt...peast hullud olime küll, et selle tee ette võtsime...ära oleks surnud küll...väsimusse ja ma ei tea millesse veel...kell oli umbes 12 ma pakun...siis oli seal mingi tankla, läksime istusime teepervele ja tegime väikse söögi jogurtist, leivapurust ja rosinatest...see ei tahtnud küll alla minna, aga noh, kuidagi see väike jogurtike meil kahel otsa sai...ja siis avastasime, et me oleme nii mustad...need põõsad tee ääres olid ju koos tolmu ja autoheitgaasidega...me olime surmani väsinud, rõvedalt pesemata ja mustad ja enam ei suutnud...ja siis oli seal mingi ööklubi, mistõttu ei olnud ka vaikust...igatahes, siis ma läksin küsisin mingi tankija käest, et kus see rand siis on...õnneks oli läheduses...karin oli nii läbi...mina püüdsin veel natuke kuidagi olla toeks, aga ei õnnestunud...ei saanud lubada, et mina ka oleks täiesti murdunud...igatahes...kotid selga ja viimane jõupingutus...rannas oli veel teisigi telke..kõndisime neist mööda ja siis lõpuks saime telgi üles ja kuidagi natuke üritasime ennast puhtamaks teha ja unne me jäime...täiesti omadega läbi...meie sõbrad, prantslased, ei tea,mis neist siis sai...igatahes, järgmine päev ma kaugelt nägin neid oma ratastel sõitmas...elus ja terved olid vähemalt siis nad küll..
ja siis oli see vist reisi 4. päev...passisime rannas...kuumus oli tappev...mereni oli telgist vast 50 m, aga see tulikuum liiv muutis asja suht raskeks...muidu oli mõnus...käisime ujumas, tšillisime telgis, korra käisin poes, ostsin vett ja nektariine...rahvast oli rannas palju...ja neid juute mingit kilinat -kolinat müümas, oli ka päris ohtralt...aga tegelikult ei olnud see paik üldse turistimagnet, vaid täis itaallasi... Vahepeal tuli kaarti ka kiigata, et kus me oleme ja kuidas edasi ja mis edasi...

Vaade koduaknast...:)

Nonii...ja siis õhtul...mingi 7 ajal pakkisime krempli kokku, et liikuda natuke põhja poole tagasi...kuumus oli ka natuke järgi andnud...igatahes...siis me seisime tee ääres...kõndisid mööda 2 tüüpi...tulid tagasi ja küsisid, et kust me tuleme ja kuhu lähme...meie tahtsime siis saada tagasi Lido di Ostiosse...vot..ja nii me nendega kaasa läksime, sest nad täpselt sinna läksidki....tegu oli ka muusikutega..üks õppis klassikalist kitra ja teine pop-jazz klaverit...Luca ja Simone...ja siis nad viisid meid rongijaama, aga meil ei olnud päris see plaanis...tahtsime oma telki kuskil üles panna...siis nad viisid meid sinna public beach'i ja jäid kuidagi imelikult passima..meie ka...ja siis nad midagi rääkisid...ja asi laabus sedasi, et läksime mingi tunnikese pärast Luca isa korterisse, kes ise oli Kreekas reisil...Selle tunni aja jooksul me ootasime neid seal rannas, avasime veini...rääkisime...ise käisid nad oma kodudes selle aja jooksul...igatahes...sel ajal kui me seal passisime, tuli ka see valvur meiega rääkima...aga it. keelest aru ei saanud. siis ta otsis kellegi, kes oskas inglise keelt...igatahes...ta oli mures, et sinna telki panna on ohtlik...meil õnneks enam see plaan polnudki..igatahes...lõpuks olime korteris ja natusime täielikult neid luksusi, mis me endale seal lubada saime...voodi, dušš...söök, jook jne...
Hommikul ärkasime ..meie plaan oli liikuma hakata kunagi õhtupoolikul...aga selles korteris me ööbisime siis 3 ööd..
Järgmiste päevade jooksul käisime rannas...Luca ja Simone tegid meile õhtusöögid...lõunasöögid, kohvid...Ühel õhtul käisime ka nende sõbra Marco juures...jällegi sõime pastat...siis sõitsime Rooma...tšillisime öises Roomas...ühesõnaga supertore...ühel hommikul kutsus Luca mind poodi endaga kaasa hommikusööki ostma...ja siis ta tegi midagi ootamatut..teatas, et on täitsa ära armunud ja vot...poleks osanud arvatagi...ja nii käigupealt haaras kinni ja jagas suudluseid...ja pärast valitses tol päeval korteris imelik õhkkond...Simone käitus väga veidralt..kui nad läksid nii paariks tunniks oma kodudesse, siis Simone teatas, et ta enam ei tule tagasi...veidramast veider...ja õhtul ikka tuli...tal oli mingi probleem...?vähemalt nii ta väitis, et see temast väga rumal, et ta niimoodi kõmaki lahkus ja nagu veidike ebameeldivalt teatas seda...aga õhtul oli ta tagasi..tore...

ahjaa...esimesel hommikul tüübid avastasid, et nende auto on politsei poolt ära viidud,olid eelmisel õhtul valesti parkinud...veits imelik...meie tõttu nad sinna läksid üldse..korterisse ja pidid parkima kuskile ...

Ja Roomas käisime väljas ühes toredas kohas, selline Krooksu sarnane ehk...jõime mingit tumedat tundmatut õlut..mis maitses hästi...ja pilke lendas siit ja sealt poolt...mõnda oleks tahtnud ikka iga hinnaga eemale lükata, aga noh, mis sa teed...(ahjaa...12.augusti postituses on kirjas kõik..)

---Ma loodan, et need erievatel aegadel tehtud postitused loovad mingi terviku sellest reisist...---

Ja olen Genovas...imeline linn...eilne p2ev l2ks t2iesti tyhja....kunagi hiljem t2psemalt...mingi kohalik internetipunkt...loodame siis 66maja saada ja eks n2is, kuna eestis tagasi....

nonii..t2na on juba 12. august ja me ei ole ikka lahknud Lidost ja sellest m6nusast korterist ja m6nusast rannast...ja eile l2ksime Marco juurde...tegi meile 6htusòòki...pasta...no ja siis v2ike veints ja siis mingid head juustud...ja siis kui k6ht sai t2is...need vennad suitsetavad palju...ja p2rast seda ei ole mingi probleem minna ja s6ita autoga rooma...mida me tegimegi...suits ja vein..pole probleemi...eks?...ja siis 80 alas s6ita 130-ga...no problemo...v6ibolla oli asi meie kultuuris, aga mina igatahes mainisin, et mul on hirm....kiirus v2henes...no ja siis j6udsime rooma...jalutasime j6e 22res...seal on terve 66 avatud t2navaturg ja erinevad baarid ja selline m6nus...ja siis me l2ksime miskisse kohta, mis sarnanes Krooksuga...seal tundsime, et t2na joome kyll korralikul...aga idyll l6ppes sellega, et kell 2 pandi see koht kinni, nagu ylej22nud...hiljuti v6eti vastu seadus, et kell 2 on l6pp...ma ei tea, kas ka n2dalavahetusel....igatahes nii oli...

aga selles nn "krooksus", seal oli ikka nii kenasid tyype, et lausa suurep2rane...ja ma ei tea, ilmselt on asi kas selles, et me n2eme v2lja v2ga v2lismaalased v6i lihtsalt v2ga ilusad...igatahes pilke lendas ikka siit ja sealt ja iga nurga pealt...m6nda oleks ikka iga hinna eest tahtnud v2ltida....aga see baarmen oli kohutavalt ilus..selline ilus kihar...aga ma ei saa yldse aru...itaallased n2evad ikka nii erinevad v2lja...nojah..

ja siis me hakkasime l6pukstagasi s6itma...ja siis tuli kohutav uni...ilmselt oli see see hetk, et kui oleks kuskile edasi l2inud, siis oleks pidupidu, aga ei l2inud, seega kohutav uni...

2rkasin kell 12.3o korteriomaniku k6ne peale...t6i miskise magneti tln 2ra...toretore...ja siis helistas ema ja noh...mulle ei meeldi,kui ma pean 2rkama telefonik6ne peale..



See reis on olnud ikka t2iesti ulme...

Kuidas see algas?

Tartust hakkasime h22letama kell 10.30 Valga poole...see oli siis kuup2ev 5. august...esimene auto viis meid elvasse...sealt j2lle tee 22rde ja j2rgmise rekkaga otse l6una-poolasse...ylisuper...muidugi s6it oli 2 p2eva...6htul tegime v2iksed 6lled nendega ja seej2rel panime telgi pysti ja tuli uni...hommikul 7-ks leppisime kokku, et s6idame edas...ahjaa, 2. p2eval alustasime siis augustowist...l6unasòògiks oli mingi poola rahvussupp..s6it ja 6hul juba Katowice l2histel...aga kuradi liiklus jamas 2ra...U2 konsa oli ja tee oli t2is ummikuid...seega v6eti kurss natuke mujale..

siis see rekkajuht sebis meile mingi auto,millega OLEKS SAANUD napolisse...saime selle juhi peale mingis bensukas...inglise keelt ei vallanud...m6ni s6na ehk...siis mingi hetk hiljem pani ta meid bielsko-biala bensukas maha ja siis midagi yritas seletada, aga me ei saanud aru....noh,passisime siis yksteisele kariniga otsa ja m6tlesime, et ehk ta siis tuleb meile j2rgi...koristasin oma kotti ja tegime v2ikse sòògipausi...nonii..kell sai juba 11 6htul...nonii..hakkasime siis kaarte m2ngima...peatas mingi rekka ja kysis, et mis me teeme ja et tema lheb itaaliasse..ei suutnud oma k6rvu uskuda...okei...meie olime n6us...sellest sai yks 6udusunen2gu....reaktsioonid sellel juhil olid nii n2rvilised ja kuidagi v2ga kahtlased...inglise keelt j2llegi mitte ei r22kinud....vene keelt oskas...mina siis yritasin nii palju purssida, kui suutsin...siis aga oli jama...mingi politseikonvoi oli teel kuskil ees...raadioteel mingi s6paga r22kis...seega pidime minema teist teed kaudu...see juht oli mingi kuradi smuggler...mina olin nii v2sinud, aga magama ka ei julgenud j22da, sest et ta oli teelt eksinud, kui ta yritas teist teed kaudu s6ita....66sel tsehhi metsades siis kimasime...n2gime hunti...ja siis siis hakkas pihta minu paranoia...ropumast ropp v2simus ja veepuudus ja mis iganes...igatahes...k6ige tipp oli see, kui ma yltesin karinile, et ta saab aru eesti keelest ja ma ei julge enam r22kida...aaa..me olime teel siis belgradi poole...siis karin hakkas kaarti vaatama, et kus me siis nagu umbes olla v6iks...siis juht midagi ytles...mina ytlesin karinile, et 2ra vaata kaarti, 2ra vaata...ma ei ole elus varem sellist paranoiat kohanud...ma nii kartsin...see juht v6ltsis yhes6naga neid dokumente ja seda, etr juhtidel on mingi kohustuslik puhkuse aeg, see teda ei huvitanud...mingi sahker-mahker k2is...ja kui ta ytles seda, et venemaal teda enam ei taheta, sest 1) tal on probleemid naistega ja tal olla seal vist tytar 2)vene maffiaga on probleeme...hakkasin ma m6ltema, et nyyd ta kupeldab meid 2ra, et see eksimise ja metsade vahel s6itmine on mingi masterplaan tal meie r66vimiseks...nyyd on jah see isegi ehk naljakas, aga ma ei oska seletada, kui kole see oli....siis enn bratislavat oli ka konvoi...tegime siis mingi 2 tunnise uniaku...lihtsalt kuskil tee 22res...siis mingi kell 5-6 ajal alustasime uuesti s6itu...uni oli ikka r2me...ja siis ta pani meid tsehhi-ungari piiril maha...ja ytles, et tal on probleemid ja ma ei saanudki aru, et kas ta tuleb tagasi v6i mitte...igatahes...kui ma sealt autost maha sain, siis valdas mind selline kergendus, et oleks peaaegu nutma hakanud...kell oli 7..maganud olime siis ainult 2 tundi ja see ka mitte magamine vaid mingi hirmu ja une segadus...

tegime v2ikse s66gipausi...noja edasi hakkasime rekkajuhte tylitama, et kuhu poole nad teel on...meie tahtsime selleks hetkeks minna itaalia poole, t2psemalt genova huvitas meid...siis k6ndis mingi juht meist m66da ja ytles, et siit kyll v2ga h2sti ei saa minna...tema ise l2heb budabesti, et sellest ka kasu ei ole...uurisime edasi...keegi ei tahtnud meid...t2iesti n6me...siis see sama juht hakkas s6itma budabesti ja pakkus, et ehk me saame sealt paremini peale ja et seal on mingi bensukas, kust saab itaalia poole h2sti...noniii...meie l2ksime peale...neljakesi seal istusime...v2hemalt oli kergendus, et sealt kolkast 2ra sai...inglise keelt oskas ka...yks mitte nii h2sti..pakkusid kohvi, mis natukeseks andis turgutust...aga mingi hetk ma ei suutnud enam 2rkvel olla ja kukkusin unne...vot...siis 2rkasin enne seda tanklat yles...nonii...seal tegime j2lle v2ikse s66gipausi...ja pidime saama yle kiirtee kuidagi...k6ndisime seal kiirtee22rses kraavis vms, eemal oli mingi sild, mis aitas meid yle...silla alla oli yks tyyp endale kodu teinud...kiirtee 22res...eriti kaval minu arust...hea vaikne magada...no siis j6udsime yletee bensukasse...5 tundi..keegi meid peal ei v6tnud...nonii...siis me kyll kirusime, et me ei j22nud seda napoli tyypi ootama...aga kurat, ki sa isegi ei h22leta ja tuli see smuggler ja ytles, et l2heb itaaliasse, siis no...mida ikka passida...

ja siis me hakkasime j2lle kaarte m2ngima...ja siis s6itis mingi reisibuss tanklasse...2 l2ksid vetsu...noja sis ma l2ksin ja kysisin, et kuhu nad s6idavad..et kas 2kki itaaliasse..natuke nagu naljaga v6i...ja siis see juht seletas, et ootame, kuni see yks tyyp tuleb tagasi vetsust...nonii..tuli...ei saanud keelest aru,aga noh..mina lihtsalt seletasin et ..to italy..ja siis kaardilt n2itasin...tema n2itas, et rooma...mina ei suutnud uskuda......
(j2tkan kunagi hiljem...)

Ahoi...j22me ikkagi t2naseks veel nende tyypide juurde..
ahjaaa..hommikul làksid nad korraks omi toimetusi ajama ja avastasid,et auto on politsei poolt 2ra viidud...siis tykk aega jamasid sellega. l6puks mingi 3 ajal saime astud teele...rannas oli m6nus...ja siis mingi 7 ajal tulime 2ra...nyyd passime kariniga yksi korteris...varsti tulevad nad toiduga ja hakkavad valmistama itaalia toitu...ylim6nus...kunagi hiljem l2hme randa..seal on s6pade s6pad, jook, muusika ja tants...yhes6naga mingi baari v6i pubi moodi koht...neid on siin ikka korralikult...terve rannajoon on t2is....palju on muidugi private beach silte...
aga ikkagi uskumatu..
t2na yhes6naga j22me siia ja homme siis t6esti asume teele..kui t2na l2heb peoks, siis ei tea,mis kell...okei...l2hen kuivatan n6usid...tsaukapauka...

tsau

Lyhdalt..oleme Kariniga praegu Rooma kylje all..Luca isa korteris...isa on Kreekas...ootame oma kahte s+pra..làksid oma le asju tooma...làhme randa...kuumus on tappev...kunagi 6htu poole hakkame ilmselt minema kuskile p6hja poole...
korter on ilus...katusekorter...kesklinnas ilmselt..merevaade...s+pad tulid...

Homme lähengi ära..Hakkame hääletama..Kariniga..
veits nagu pabin, reisiärevus vms selline valdab mind hetkel juba...

Sa püha püss....ma hakkasin nüüd natuke mõtlema täpsemalt selle reisi asja koha pealt...Nüüd on ülimalt reaalne, et ma olen Austrias just see hetk, kus on too festival...

Ma tahaks tantsida...
Elu läheb ainult huvitavamaks..
Ma olen olnud laiskvorst...lihtsalt veedan oma aja..puhkusele pühendades vist...

Igatahes, reisiplaanid, reisiplaani....ajeee...Kariniga siis seekord üritan...tegelikult on see värk kindel...tõepoolest...
On olemas tahe, on olemas mingi raha, on olemas isegi telk, on olemas seljakott..ja pluss Karin...:)vot..ja nüüd natuke vähem aega...aga see pole veel hull..
Hull on see, kui me saame Triinuga kokku ja kuskile linna poole liigume...Juba kaks korda järjest on olnud uskumatud õhtud...Esimene lõppes küll kiire hüvastijätuga ja kiirete sammudega, sest asi läks koledaks...mitte küll meiega, aga mine tea..oleks võinud juhtuda...kole kui on koledaid inimesi, kes ei mõtle ja lihtsalt tegutsevad oma rusikatega...jobu.
Nüüd ma kuulan muusikat...tegelikult ma peaks selle uue plaadi läbi kuulama, mis ma sain...Aga ma ei ole isegi viitsinud seda teha...
Varsti on kõik puud mu aias murdunud...Õunu on nii tapvalt palju...Ma ei kujuta ette, mis sügisel saama hakkab...Õunauputus vist....Ja mu rumal koer tappis meie ainsa noore pirnipuu ära...esimest korda lihtsalt laasis oksi...teine kord näris puu pooleks..nüüd on siis selline u. meetrine tokk keset platsi....nii palju siis aiajuttu...
Jajah...ma olen eos juba ülirahul sellega, kuidas ma hakkan nüüd kooli minema....Mõnus vanalinn...ja ainult 10 minutit (nii umbkaudu)
Mõnus on niimoodi muusika taktis õõtsuda...Kasabian-Processed Beats'i järgi hetkel..
Ma tahaks Kablisse ka veel minna....aga äkki kui me reis viib meid kuskile kohta, kus meil on nii piisavalt paradiisi, siis ei ole sinna aega ja see aasta asja..eks näis....
Blaablaa...

ahha...korter on ka olemas....vanalinn...kõik on kohe käe ja jala juures, uus tn...mõnus..mõnus..võtmed on ka juba käes..keldrisse veel ei saa.selle võtme saab ka varsti..jäi omanikul riiga..vot kus lugu...

Nüüd ma tahan...

minna sinna....http://www.frequency.at/index.php?id=1034
KAS ma lähen jälle Üksi või...ah...nüüd ma saaks, nüüd ma sooviks, nüüd, nüüd....nüüd kui on reisiplaanidega nii nagu arvata oli...haha...
ja ma võtsin üle tüki aja pilli kätte ja mängisin...jõle imelik tunne oli alguses....aga hea...ülim...nii hea oli...ma hakkasin rõõmust hüppama...nagu väike laps...kellel ma helistama nüüd peaks...mõtle, kristi, mõtle.....
ja hakka siis tegutsema...oioioioioioiOIOIOIOIOIOI.....

nii, loodan, et homme on ilus ilm...
mu koer sööb kirsse ja tikreid...on imelik või? ma ei tea ka...
kuna nüüd on raha vähe...palju pole olnud ju kunagi..siis läheks seekord häälega..jääks natuke muuks asjaks ka...söök ja jook nt...ülisuper oleks...kui läheks nii, nagu nüüd ma tahaks...
haah...sodipodi..
väike pettumus on tegelikult ikka selle eelmise plaani koha pealt, et minna reisida...aga noh, oli arvata..

ja nüüd ma hakkasin uurima korterite üüripakkumisi tallinnas...vot nii...nii halb on ...ma ei viitsi sellega üldse tegeleda...aga samas ma tahan, et mingi teadmine sellest, et kus ma elama hakkan, oleks olemas...sest et muidu ma lähen natuke närviliseks...kuna ma veel lähen sinna reisile, siis võiks natuke ikka teada, sest et muidu, kui ma tagasi tulen, ei ole üldse enam aega ja kool hakkab kohe pihta...aga kuna ma tagasi tulen? kuna ma lähen? seda ma tean, et peale laulupidu...vot..
süda on paha...sest et ma ei taha muretseda, aga ma kahjuks teen seda ikkagi...ju siis on minus ikkagi nii palju ratsionaalset mõtlemist, täiskasvanud inimest, et ma muretsen ka sellise asja üle natuke...ja isegi ühe toreda pakkumise leidsin...ma loodan, et pildid ei ole mingi eriti valed...siis oleks tore...kirjutasin juba sellele kontaktisikule ka...vohnii....
nüüd peab veel natuke ootama ja lootma, et oleks siis nii ometi, et ma ei peaks enam mõtlema sellele...
ja nii ilus on siis, kui kell on 5 ja päike on juba tõusnud...kesklinnas...siis on kõik linn nii ilus ja päike nii soe ja autosid ja müra ei ole...mõned inimesed...kes arutavad ikka ilmast ja lilledest ja misiganes hinnast turu peal...ja siis tuleb lõpuks buss 5.3o ja veel midagi..ja siis lõpuks oled kodus, kui kell on 6 ...ja mõtled, et ei peakski nagu magama minema...aga uni tuleb ikkagi...mis siis, et väljas juba valge on ....
ma vist lähen poodi....
mul on kodus palju värsket kurki...mõnus...
votnii...
tahaks ujuma minna...tulge, lähme ujuma!...

Ma sõin esimesi Eesti värskeid maasikaid...nii head olid...tee pealt ostsime...peale viljandit ja enne tartut...vot..jõudsin päev plaanitust varem...aga see ei ole hull..sain autoga otse kablist tartussee...ülim...ei pidanud bussidega möllama või häälega oma suure kohvriga minema..
Ja pealegi, korraks käisime Sille Siljderjani-Triinu juurest ka läbi..
Triin ütles, et palderjan on silderjan...ja siis tuligi sellest nali...vot...

Ja nüüd ma juba tahaks tagasi kablisse...vot...triin tegi pilte..kui ma need kudagi kätte saan, siis on võimalus, et ma panen need siia ülesse ka...
Muide....päike ja meri on ülimad...

Koer on imelik...kuidagi liiga palju haugub...

Kabli.

ja ma istun linnujaamas, sest et siin on wifi...ja nüüd me varsti lähme poodi...sest et meil on piim otsas..enne lähme randa ka...täna tuli päike välja ka...homme tuleb kindlasti ka...
rosin ütles,et ta tahaks täiega maalida...
ilmselt olen ma kuni kolmapäevani siin...ja siis tartusse ja laulupeole..
aga siin on nii mõnus...päike ja meri...vette ei ole veel saanud...aga siiski....nii mõnus...
täiesti lebo on...
tegime pilti ka...eile oli nii ilus päikseloojang...nii mõnus...ja hommikul ma ärkasin ja päike oli juba kõrgel...päevitasin...tegin kohvi...käisin poes...mitte midagi pole muutunud...
justkui polekski ära käinud...'ahjaaa....laululaager jäi poolikuks...sest et ma tulin kablisse...vot...
sääski on ka natuke...palju...
ja praegu on meie taga mingi saksa vanapaarike oma karavaniga...söövad suppi vist...
enne nad muljetasid oma reisikogemusi...aga nüüüd ma lähen ka...

Istun Tallinna kesklinna kortermaja 4 korruse korteris...ja tuuletõmbus on..eile viisin dokumendid sisse...mõnus...väga kiiresti käis asi...siis ootasin Erlikest...läksin istusin pargipingile ja hakkasin honeggeri noote õppima...omaette vaikselt inisesin...aga siis tuli mingi töömees oma võileiba sööma minu kõrvale...selge see,et ma siis püüdsin mõttes laulda...aga juhtus ka see, et unustasin ära...ja siis ta vaatas mind imelikult...läksin minema...
ja nüüd varsti sõidan ma kuusallu...ja esmaspäeval vist kablisse....mõnus...tahaks juba kohe...ilm on super...seega...ei viitsi kohe üldse kuusallu minna....
ja eile oli mõnus...
oma suureks üllatuseks nägin ka fredyt ja liinat...tallinnas,kus sellist asja ei oska oodata..no näed...ja siis tulime siia...olime muidu mõnusad..ja siis sai kell kah juba nii palju,et nad läksid ära...ja siis jõime rummi ja kokat..voh...
ja siis tuli veel brokebacki mägi ka...ma ei olnudki veel näinud...
ma loodan,et sien ikka helistab mulle,kui ta on rockwerchteris....

ma juba nii ootan kablit...nii ootan...

ja siis ma lugesin,et michael jackson on surnud...

vot siis selline oligi..

nonii...jaanipäev tuli ja oli...ja hommikul teatas minu onu, et kosis oma elukaaslase/naise salaja ära...vohnii...ja meie pidime sõrmusetseremoonia neile tegema...aga sellega siis asi ei piirdunud...kiirelt pidime heast ehmatusest üle saama ja siis tegime pruudikimbu ja pulmad võisid alata...nojah...selline hommik siis...edasi käisin niisama metsatukas uitamas ja tulimegi ära koju...
tänane päev on olnud üliimelik...
sien läheb ära..nii kahju...aga jällenägemine on õige peatselt...ma olen selles kindel...
ja ma olen nii laiali...väga halb...homme sõidan tallinnasse..siis kuusallu ülehomme ja tagasi alles pühapäeval...

kui ma täna ka magada ei saa, siis ma olen homme zombie....
tegelikult ma peaks pakkima mingit staffi kaasa...esinemiseks ja milleks iganes...aga ma ei suuda...ma ei taha üldse seda teha hetkel...ma oleks nii väga tahtnud jääda täna maale ja kauaks....oleks niisama lebotanud ja kõik oleks olnud tore...
aga nüüd on mul halb...vot.

jah...lähen ja olen...kuulan muusikat...ja siis on ehk parem..kergem...õnnelikum...täna kah...kõik olid õues...läksin sorisin cd-riiuli läbi..leidsin muusikat, mis oli nii ilus...klassikaline muusika oli see...vot...
aga nüüd hoopis klassika.

ma arvan, et esimesena kõlab....pink floyd-remeber a day...täiesti haigelt hea lugu...haigelt hea lugu...kui hea lugu...
ja las see kott pakib end ise siis...

Scheersberg

Saksamaast ei olegi ma kirjutanud või?... aga minust tehti selline pilt R. poolt...

Jah..selleaastane Scheersberg oli nagu 11 päeva paradiisi...peaaegu..ja loomulikult need inimesed ja loomulikult, et oli koguaeg muusika....ja olid inimesed, kellest toredamaid vist ei olegi olemas...veel...

me jõudsime ilusasti kohale...ja siis teresa jõi esimest korda õlut...esimene ei maitsenud, teine juba meeldis...no vot...ja....need õhtu baaris...ei lähegi meelest...ja lauajalks...

ma pakun, et keskmine uneaeg oli 2,5 tundi...välja arvatud see üks kord, kus ma mõtlesin, et teen väikse uinaku...kell oli 7..et siis ilusasti kell 10 baaris möllata..aga näed, ärkasin kell 3, ei saanud mõhkugi aru, läksin tagasi magama...teadlik ärkamine toimus alles kell 8...

ja silja....kella pidi ka tunnikese nihutama...tema aga liigutas valele poole...ja siis veel kuidagi eriti valesti..hommikul me käisime temaga jooksmas...tol ühel kindlal hommikul ma ei saanud kuidagi aru, et miks kurat ma nii väsinud olen ja isegi silja ütles, et me täna ei läheks, magaks veel...okei, äratuskell läks kinnni...siis ma paar tundi hiljem ärkasin uuesti ja vaatasin enda imestuseks, et kuidas kell alles nüüd 7 on, ei maganud ma ju ühti ainult 5 minutit...hiljem selgus, et silja, hullpea, oli pannud äratuse kella 5..selge see, et ta tahtis magada....ja jooks aitas ülihästi pea selgeks eelmisest õhtust...selge see, et baarist....

meie kõrval elas norrakas...tal oli palju õlut, palju veini...palju juua...ja imehead rummi...mingi kallis kraam...ja jooki jagus ka meile...

ühel hommikul avastasin oma kuldse kinga kõrgelt laest...noh, sain kätte...teist otsisin tükk aega, teresa õnneks teadis, kuhu r. selle peitnud oli...

ja mere ääres käisin ka...pilt on ka seal tehtud...peale koogipausi ja enne proovi sõitsime 15 minutit...ja olimegi kohal...ülimõnus oli...

ja see aasta läks ka viiulimängu koha pealt paremini...teise viiuli esimene pult...kui järgmine aasta uuesti, siis juba esimene viiul....:D...aga "parm" ei saanud sugugi aru, et mis ma veel teises teen...mõnus..

ülim reis oli...tasuta lõunaid ei ole olemas...meie aga saime...tänu sponsoritele..ülihea...ja kõik maksti kinni...

ja peobusss...vist kirjutasin.....peale kontserti rensburgist scheersbergi...1,5 tundi sõitu...ja missugune jooming ja pidu siis oli...eales ka ei oska sellist bussi ette kujutada....ulme...ja oli ka teine, "oivikute" buss...aga loomulikult on minule peobuss...

ja siis juhtus selliseid asju, mida ei oska uneski näha, et scheerbergis võib juhtuda...pole seost peobussiga...

ja õhtul baaris tantsulkad...oioi...

ja "rauad" ja "stiilipuhas" ja "stiilikutt" ja kõikkõikkõik, mis oli seal, scheersbergis, kõik, kes olid seal, scheersbergis...

ja muidugi prokofjevi 5. sümf ja nielsseni "helios" ...ja muu...

ja muidugi meie katse mängida natuke tüüri...kvartett..palusime isegi stefanil, dirigendil, meiega mängida, tema on ka olnud tšellist...no vot..aga noh, ei olnudtal siiski nii palju aega, et nii palju harjutada, et saaks asja sellest kooslusest...aga noh, vähemalt me proove tegime ja mis põhiline, stefaniga ju...

ja rahvatantsuõhtud...ülitoredad...peaks kuskilt need lood saama ja siis tantsud meelde tuletama...

ja viimasel õhtul...meie, eestlased, jäime kauemaks, sest et piletid olid tagasi alles järgmine päev peale lõppu...ja siis me jõime baaris viimaseid pudeleid tühjaks...baarmenid olid lahked jagama kõike tasuta...meid oli vist 5 seal veel..igatahes mina, teresa, bastian, nils...ja veel kaks joogikallajat...ja siis sai ühtäkki kell 7 ja tuli ka karin kuskilt tagasi...ja siis me mõtlesime, et teeme uinaku..kell 8. 3o saadame kõik rahva ära...ja siis saame magada kuni tahame...aga jälle ärkasin selle peale, et r. tuli enda lahkumisest teatama...kui ilus...ei saanud unesegaselt väga aru...aga siis kui ta toast ära läks..siis 3 sekundit :"karin, me magasime sisse...kõik on ära läinud...mõned on veel siin..kell on 11"...järgnes jooks söögimaja suunas....ja olidki veel ainult käputäis inimesi alles...kallistused ja pisarad...

The End

Ma olen vist ära väsinud sellest pidevast möllust...Triinule helistasin...sõidab täna kuskile kursaga...aga Kablisse esimeste plaanide järele vist 28. ? ma loodan...ja siis on juba laulupidu...
ai...pildid pean ära tegema ja koopiad ja tallinnasse viima
laulupeolaulik võiks ka juba saabuda...siis oskaks ehk laulda neid juba kuusalus...
nonii...
kõik sõidavad kuskile maale...põltsamaale ja ontikale ja kusiganes kohtadesse...ma vist mõtlen, et läheks ka siis otepääle teistega..
puhkuspuhkus..sest et reisiks on vaja tegelikult juba suurema hoolega mõelda...

Jah, siis veel teavitada ehk oma sõpru/tuttavaid, et me tuleme mingil ajal...või teine variant, oleme lihtsalt kohal ja siis on ka tore...
Ma ei jõudnud eile isegi tantsida kuigi hästi...see juba tähendab midagi...ilmselge väsimus...

Hääletasime Peedult Tartusse...sõit käis läbi Rõhu ja misiganes koha...Sõitsime mingi vana bussiga...kus peale meie kolme oli veel 6 sõitjat...nonoh...ja palju taarat ja ämbritäis viina-puuvilja-maasikasiidri-gini-kurgijooki...ja seda joodi suurest kruusist...ja lasti ringile...aga lõpuks saime Tartusse ka...ja bussis ei olnud isegi ainult võhivõõrad...peaaegu kõige imelikum hääletamine...

Hing jääb kinni siis, kui on midagi emotsionaalset...oh...oh...kuidas saab seletada muusika mõju...ei oskagi muuga kui muusika enesega...ja siis hakkab valus ka...süda hakkab ka valutama...aga see on ju ainult hea pärast...head moodi valu vist...kui on üldse midagi sellist olemas...

Ma tahan uuesti...
Mul tuli idee..kui nüüd Silja helistab, siis ma lähen ja teen temaga plaane...vähemalt on idee...

Erlike, kas sa Tartusse ka tuled..
Ma pean järmine nädal viima dokumendid ära...avalduse tegin juba ära...pilti pean tegema ja mingid koopiad...ja mul on viina...:D...aga tegelikult ka...aga ma ei hakka seda kohe siis jooma..kui üldse täna..aga ma varsti enam ei jõua ka...
Ma tahan seda isemoodi õhku, isemoodi tuult, isemoodi olekut...Ma tahan tunda, et ma olen täiesti ise...täiesti nii, et ma lähen sinna, kus ma ei oska kuhugi minna...
Käisime Saara korterit vaatamas...chill..väike veints oli ka...ja siis Saara rääkis nii huvitavaid asju..Saara on huvitav...peale kõikide muude imeliste omaduste muidugi...

Kõigil on sünnipäevad..

Üks pilk ja üks sõna ja üks..misiganeskatulebonjaeiole...

Nojaa..äkki ma näen jõulude ajal oma poolõdesid...jajah...äkki varem, äkki mitte kunagi...

Mul on jah selline nõme tuju....imelik, tühi...ahjaa..tühi, just tühi...

Aga nagu Sien ütles, et me lähme veel kunagi koos RockWerchterile...aiaiaiaaaaa......

ja mulle tuli sms...

teate kui hea....panen radioheadi mängima....ooomujumal....
Ma lugesin oma vanu kirjutisi..."Kabli" on kõige ilusam....Tiiu-Piiu...lähme kablisse...mul on 6. juuni lõpuaktus...ma võtan viiuli ka..natuke harjutan..ja siis mul on ju see sisseastumise teema millalgi..kaua ei saa olla...aga ma tahan...
ja ma tahan minna austriasse...oioioi...oioioioi..oioioi.oioioioioioioioioiooi.
ja valjult muusikat kuulata ja tantsima hakata üksi..niimoodi täitsa "vigaselt", nii ütlebki karin...................kell on juba ok..varsti tuleb pill ka välja võtta.
varsti on see kohvijook oma töö teinud..või mina ka...
varsti ma ei tea enam, midagi ma räägin...mul on energia...
varsti nad tulevad...nojah..
Ma mäletan, et kui ma seda Werchteri teemat hakkasin ajama.siis ma ei uskunud ka üldse, et see saab võimalikuks...ja nüüd ma ei usu ka...
kurat...mul on vaja uut poognat....mul on suur uni viimasel ajal...
backdrifts...see kuidagi on mul mingi ajusopi sisse jäänud oma milleiganes asjaga...seosetu mula..
ohjaaa..ma tahan mängida.aaa...
aiaiaiai...ja idioteque..nojah...
aga ma tahaks kablisse...võibolla see ilm soodustab ka seda tahet...kindlasti...

A mul on homme eksam...erialaeksam..kell 12.50 äkki juba esinen...nonii..ma olen väsinud...täna, nüüd kohe, tahaks ma midagi teha..korraks meelt lahutada...et siis veel natuke mängida...noja.....

See on ulme..see nädal...
Kulmineerus eile....
Tegelikult olen ma igav kirjutaja...
Mul oli sünnipäev...siis ma käisin väljas.aa, Silja juures...ja siis me läksime välja...ma ei mäletagi enam, kes ja kus...ma tean, seda et kolmapäeval oli see päev, kus ma olin viimati täiesti kodus peale kooli...ja praegu on ülichilll...ma olen üksi..kodus üksi...ja üli chill..Beck on ka nii hea...


Ja kõik on nii muutunud....

Ma olen esinenud ka natuke...mulle meeldib...vahepeal..nüüd üleeile või? hakkas nagu tulema jälle mingi "halb" tunne, aga enam ei ole...
Ja eile....mul ei ole nii naljakas ammu olnud...Ma ei ole nii nii ammu olnud....Täiesti haige...ja just siis kui "kuldne duo" on lahku läinud...üks neist läks magama esialgse plaani kohaselt...ja mina olin zavvis...lõbus...siis helistab esimene ja on paanikas...ta ei saa magada..tekk on põlema läinud....ja käsi on midagi teinud...haah...siis ma hakkasin kohe jooksma, et teda aidata...aga ma ei saanud...mul oli nii naljakas endal...jooksin toome poole ja lõpuks tuli välja, et ta ei teadnud, kuhu ta oma jalanõud viskas...aga ta oli juba uued koturnid jalga saanud....veepudel pidi ka olema ukse taga ja kott koos kaameraga jäi ka ukse taha...aga õnneks seda ust ei leidnud keegi teine...ja siis ma ei osanudki kuidagi...aga siis tal läks see hull parakas vist varsti ära...sai oma hullu loo ära rääkida....aga see oli kolekurbnaljakas kui ta algul telefoni:"Kristi, mis ma teen.mul on vaja magama minna, ma ei saa, mu tekk läks põlema"...mina muutusin murelikuks,aga ma ei suutnud.Sellegipoolest..kõik.lõpuks ta siiski sai ära magama minna.peale mitut tundi või mingit pikka aega...saatsime ta miski maani ära...ja hommikul, kell 9.50 oli ta koolis ja harjutas, tal oli esinemine kell 12. 00 põltsamaal....aga see..see oli ju laupäev...meil pidi olema viimane pidu enne erialaeksamit ju neljapäev...nojah..aga nii hea on siiski hetkel....
no ja pilli tahaks mängida...

Aga....ma juba tunnen, et ma tahaks, et seee kool oleks läbi...tahaks nii, et oleks vabadus...see on ka..ma tahaks, et kõigil oleks kõik hästi...nojah...

Beck on mõnus.
Ma tahan...Nii hea, et ma olen praegu sellises tujus, emotsioon ja kõik on kõige mõnusam...

Ma tahaks juba reisida...Ma tahaks minna sinna http://www.frequency.at/ Erlike, kas sa siis lähed sinna teise kohta?...või kuidas?

Või siis tuleb üski minna...aga üliäge oleks ikkagi...

Ma lähen Saksamaale. 3-15 aprill. Ja ma ei saa minna diletantidele.Erlike, me ei saagi minna nüüd koos.Järgmine siis.Kahju.Ja kahju on sellest ka,et Popidiots on genis.Nojaa.
Nii paljusiis.ja imelik, et kui reis nihkub ühe päeva võrra varasemaks, siis on kohe kuidagi kole kiire.ja õnneks me saame ka seal sõiduraha ja särkivärki. Ja me jõuame üks päev enne selle muusikanädala algust.3-ndal siis.Ja ma ei olegi veel Stockholmi kaudu ümber istunud.imelik jah, et niimoodi lendame.Tagasi õnneks otse siiski.
Ma pean vist suurema kohvri muretsema.
Ma pean vist oma poogna kuidagi tln-st kätte saama
Peaks veel Wagneri ka üle vaatama ja Prokofjevi 4-nda osa.
Ja enam vähem ants.
Ilmselt käsipagasist pean äkki oma kruvikeeraja ja keeltepuhastusvahendi ja pillipuhastusvahendi panema kohvrisse.
Mingi reisiärevus vist.
Ma loodan, et seal on soojem. Sien ütles, et Belgias on 18 kraadi.
Saksamaal on külmem, eriti põhjas, aga siiski...ehk soojem...muru ja päike ja nagu oli kunagi.
ja flensburger gold...nagu ikka.ja pillimäng ka.esmajoones siiski pillimäng.ja muusika. ja noh...

Oioi..

Täna oli harmoonia.harjutamine. ahjaa.harmoonias ma muidugi suutsin jälle kõik ahhetama panna. tordik küsis, et kas ma sain ikka aru, kui ma klaveri taga eriti kobatsesin. "ojaaa..." vastasin mina.ja ma sain aru, ma saan aru.aga see klaveri-tagune asi., see on, ma saan aru, aga ei tule.ta seisab nii lähedal ka.mu mõte ei liigu siis vahel.ja ta seisab liiga lähedal.aga ma ütlesin seda "ojaa.." eriti ilmekalt ja kuidagi eriti nagu hooga ja noh.
ja harjutasin.ja käisin ostsin metronoomile patarei.40 kr.ma ei arvanudki, et nii kallis on üks patarei.
ja nüüd lõhkes pomm.päeva lõpp ja kolekole.aga nüüd on juba ilusam.

üks jõle asi ka...me käisime siljaga ct-s.....mul ei ole sõnu...milline koht...haige lihtsalt.vähemalt kui mina käisin....jube missugune koht...jube kui jubedad inimesed...jube kui jube...nii jube et süda läks pahaks.nii jubedad dj'd ja nii halb...aga võibolla oli pidu sitt ja ma olin vales kohas äkki...aga siljaga natuke tantsisime hoolimata sellest kõigest jubedast...sest jah.

Jajah.
käisin väljas kuskil mingil hetkel ja mingil ajal.
käisin siin ja seal.
ja ükskord käisin isegi comarketisse veintsi tagasi viimas.käisime.powerpuff girls ja richard...olime valmis juba sööstma ja jõudu kasutama.aga...müüja nii lahkelt lubas ümber vahetada selle veini, mis oli mingi imelik...sagune ja jõle...läks hästi.teine veints kõlbas ikka juua.
siin ja seal veel.silja juures ka.
ja üldse...oled kuskil krooksus või zavvis või ükstahes kus.kui sa näed, et miina kõnnib või kuskil on.siis tuleb teha kõva häält ja hüüda "miina"..mina ma mõtlen.ja tema näeb mind ka.aga nii tore on põigata kokku tartus ja siis on lahe.
ja no ikkagi.ma tahaks nüüd pikka aega veel pidu ja kaua väljas olla ja nii nagu oli, et siis lähme silja juurde ja siis ärkame...teeme kohvi...vaatan kuidas eputab 3-aastane maarius võikõnnib veel mittekõndiv isaura ja siis ellerisse või koju või jälle õhtul välja.
pole sõnu.
juustusuppi tegime ka.neljakesi.

täna on päev selline, et ma olen enam-vähem rahulik.
ma olen enam-vähem olemas.
aga ma käisin üks päev, õhtu, öö, hommik silja juures.õigemini tema õe pleiss.
läksime tikkrisse.liis ja teised tüübid.vaikselt istusime.oli juba päris lõbus.taavi rääkis oma imelikke tempe, mis nad lauriga tegid mingi aeg.kõige imelikum, mis jälle jäi mulle keele peale, oli selline.et kunagi nad tõmbasid maarjamõisa ees lipud poolde vardasse.valvur ajas taga.
no ja siis me läksime siljaga edasi.tulid teised ka.ja siis ma astusin krooksu vetsust välja ja vaatasin, et kes jorss see nüüd nii lähedale mulle tuli.see oli miina.oh õnne ja rõõmu.kilkasin ja rõõmustasin.istusime edasi.väike drinks ja siis edasi.edasi zavoodi.jõime oma viimseid kroone maha. ja on mingi selline uus lauluke umbes selliselt, et "kas sa tahad teada, mis kaenla all" vms.
aga me istusime ja oli naljakas ja lõpuks läksime me siljaga ära. hea lühike tee. 10 minutit ja kohal.tavalise 40 asemel ikka hoopis teine asi. väike chat enne uinumist ja magama.ja hommikul ma hakkasin koristama ja sõime juustusaia, mis oli päris korralikult kõrbenud.
ahjaa, mul tuli idee ka.millest ma kostsin siljale ka.ja siis me uurisime paari videot youtubist.millest üks oli eriti veider.tüüp mängis viiulit nii, et tal oli poogen jalgade vahel ja ta liigutas viiulit siis üles ja alla.aga ta oli muidu kuulus ja väga hea mängija.pr. viiuldaja.oli vist
ja siis kui kell sai kolm, hakkasime elleri poole astuma.
ja täna oli tavaline.täiesti tavaline.
mul tuli täna ka idee.ma peaks rakendama ka selle elus.jah.hea võimalus.
hah.harmoonia on ka tänane ainuke ülesanne-kohustuslik.

uni.

Ma nägin nii veidrat und selle väiksegi aja jooksul, mil ma peaaegu magasin.
Ma sattusin mingite inimestega, tundmatud, võõrale saarele.Soe oli.Rannast leidsime ennast. Või kuidagi nii. Kõik olid ujumisriietes igatahes
Siis seal oli üks mees, kes oli natuke nagu selline kuri ja kuidagi nagu mõrvarlik. Igatahes rahustas mind maha tema suhtes see, et ta armus ühte teise tšikki.Ahha, kõigil inimestel olid mingid numbrid, ma ei teagi eesmärki.Aga too tšikk oli nr 5. Sel mehel oli midagi number viiega seoses.ja siis ta midagi veel rääkis ja midagi arvutas.igatahes alati sattus ta number 5-ni.Seegha ta pidi armuma ka tšikki, kellel oli nr. 5 silt rinnas.Igatahes, seal kohe rannas, natuke džungi ääre sees oli mingi hütt.Läksin mingite inimestega sisse.siis seal oli ahi ja me tegime tule.Igatahes lõppes see osa ära.Aga terve see aeg oli minu "une minal" jõle veider tunne.
Teine osa unest tegi suure hüppe.Ma olin koos liisi ja liisaga.Igatahes me olime kaubamajas.Pidime külla minema ühele tüübile. Ta elas kaumabajas, tal oli seal tšill korter, kuskil nagu alumisel korrusel. Igatahes, me olime juba liftis ja siis ma avatastasin, et ma ei ole riideid vahetanud, et ma olin oma pidžaamas. ma ei saanud ju nii minna.sattusin paanikasse
igatahes oli see kaubamaja üleni valge ja selline matist valgest klaasist palju oli pindasid.
aga siis ma pidin ju riided ära vahetama.aga koju ma ei saanud ka enam minna.liiga kaua oleks aega võtnud.
ja siis ma ärkasin üles.
aga see ranna osa oli kõige imelikum, sest et ma mäletan hästi, et ma nägin, et see mees võib meile viga teha, aga siis kui ta selle nr. 5 teemat hakkas kuidagi nägema, siis ma rahunesin. aga teised ei teadnud seda.imelik, imelik.ja ta tegi seal veel mingi matemaatilise tehte ja sai selle vastuseks ka 5. jõle imelik.jõle...
ja ma ärkasin.ma pidin koera välja laskma.kolmandat korda.iga kord, kui ma sain magama jääda, siis ma jälle kuulsin, et ta tahab välja.
ja taruvaik oli täna minu sõber öösel.aitas ka.mõni sõber ikka aitab.
ross ka eile helistas.naudi oma voodit.

Hea olekski ärkama jääda siis, kui ise uni ära läheb.ja päike paistab.
Ma ei maga.ma köhin ja mu kurk ei lase väga hästi.ma mõtlen palju.mul ei tule und.mu koer tahab välja.siis ta tahab jälle sisse.ma tahaks kuhugi ära minna.
Hea olekski, kui ma ei peaks enam midagi tegema ja olema millekski kohustatu.okei.kohustused, mis on ise valitud.see okei.see sobib.seda saab muuta ka, kui ma enam ei jõua.aga ma jõuan neid asju,selliseid.
Aga see köha, miks ta öösel tuleb just.
Siis ma lehitsen mõnd raamatut.lugemiseks liiga erinev olek.
homme on pühapäev.ma täna juba tean.
mu ema viskas mulle ühe väikse raamatu.luuletused.aga miks ta viskas või miks ta viskas.lisas veel, et lugemiseks.
ma tean, et mul on kuradi külm.panen riideid selga või ei.ikka on.käed on ka kanged.silmad on väsinud ja pea on ka.muidu on ka väsinud.aga ma peaaegu olen harjunud sellega.
mingi asja järgi on esmaspäeval kool.
see köha on juba eriti häiriv.sorri sellega.
ma tahaks tantsida.aga ma vist ei jõuaks.ei jõuaks praegu jah.
soovide puu oli huvitav ja hea.
mulle meeldib kohvi koorejäätise, vaniljesuhkru ja kaneeliga.nii hea.aga jäätis sai otsa.kohvikoor pole ikka sama.aga seegi käib.
ma tahaks üksi kõndida kuskil võõras kohas, suures kohas, tundmatus kohas ja kõndida ja avastada ja kohata ja eksida ja leida ja kaotada ja noh.tahakski ära minna.jõuda kuskile, kuhu ma veel ei tea, kuhu...kui ma tahaks turvalisemat varianti, siis ma läheks ilmselt chesterfieldi.no aga kuidas.mul on see kool veel.just hakkab.
aga ma tahaks sinna ilmselt, kus ma ei peaks talveriietes olema.kergem.aga kus on praegu mõnus ja soe ja suvine ja meri on ka.vesi on ka soe ja turvaline.
hommikul ma teen endale kohvi.siis ma teen veel.huvitav, kui palju on palju
ma käisin arstil.vererõhk oli korras.veri ka vist.või ma ei tea.kurk aga ei tea.ütles, et veel antibiootikume ei anna.aga see kõha.ausalt...kui tuleb siis sügav ja valus.
noh, las ta olla siis veel veidike.ega ma ei tahagi seda rohtu nii väga, üldse ei taha, ilma on parem.
ma tahaks minna.

"kas vabadus üldse peab olema suur...
või piisab,
kui tema nägu ma tean...
ja kui ta mind
aeg-ajalt riivab? "

on vist aeg-ajalt kohale jõudnud.

no money no honey

Tuli uus aasta.
alguses oli segadus.lõpuks sai nii, et mina, miina, rolts, triin läksime silja ja hendrikuga silja õe juurde, kus ei olnud kedagi kodus..
ah, mis, enne oli kodus peaaegu pidulik õhtusöök ka..
seejärel läksime juba ja saime kokku..rosin on ikka tõeline
siis me jõime.rosinale pakkisin süüa ka vähekene kaasa.isegi kastet.sinihallitusjuustukaste, salatit ja kala ja muud.ta tuli ju viljandist.igatahes.sõime ja jõime..jõime päris normaalselt.mina olin juba peaaegu purjus.10 minta enne hakkasime linna minema.rahvast oli palju.saarat nägin ja ta lisandus oma kahe turvaga,seejärel läksime päris jõe äärde.vaatasime ja ootasime.avasime oma puuviljavahuveini ka.rosin tegi väikese video.jälle tuli ülinaljakas.ülinaljakas oli meil niikuinii..hakkasime liikuma.kadu oli ka.lõpuks jäime rosinaga kahekesi.töllerdasime ringi.kohtades, kus tartus ikka käiakse.sooviti head uut aastat.soovisid needki, keda ma ise ei oleks tähele pannu või soovisid need, kellega ma varem kõnelnud ei ole.tavaline.aga eile ei olnud jällegi päris tavaline.mingi saatuse asi.käisime veel ka krooksust viimasena läbi.aga siis ma otsustasin, et lähme koju.rosin oli taksoga tahtja.läksime taksole.kallim oli.ja mina siis peale raudtee silda ütlesin, et raudtee tänavast on otsem.mispeale taksojuht tegi sellise pöörde,et ma kartsin, et autost ma enam ennast ei leia.aga kiitis oma sõiduoskust.rosin ütles, et mina naersin.nagu ikka.taksojuht oli üritanud nalja ka teha.aga jah.raha läks rohkem.
ja täna ärkasime, kohvitasime, sõime.ja seejärel oli naljaaeg.tõepoolest.nii naljakas oli.rosin mängis klaverit ja laulis ja oioi kui naljakas.siis läksime miina juurde.käisime konsumis.ostsime koogimaterjali ja nüüd ma olen kodus.
koer sai ka oma esimese uusaastatrauma kätte.muidugi kohe tõime ta sisse.