nonii...jaanipäev tuli ja oli...ja hommikul teatas minu onu, et kosis oma elukaaslase/naise salaja ära...vohnii...ja meie pidime sõrmusetseremoonia neile tegema...aga sellega siis asi ei piirdunud...kiirelt pidime heast ehmatusest üle saama ja siis tegime pruudikimbu ja pulmad võisid alata...nojah...selline hommik siis...edasi käisin niisama metsatukas uitamas ja tulimegi ära koju...
tänane päev on olnud üliimelik...
sien läheb ära..nii kahju...aga jällenägemine on õige peatselt...ma olen selles kindel...
ja ma olen nii laiali...väga halb...homme sõidan tallinnasse..siis kuusallu ülehomme ja tagasi alles pühapäeval...

kui ma täna ka magada ei saa, siis ma olen homme zombie....
tegelikult ma peaks pakkima mingit staffi kaasa...esinemiseks ja milleks iganes...aga ma ei suuda...ma ei taha üldse seda teha hetkel...ma oleks nii väga tahtnud jääda täna maale ja kauaks....oleks niisama lebotanud ja kõik oleks olnud tore...
aga nüüd on mul halb...vot.

jah...lähen ja olen...kuulan muusikat...ja siis on ehk parem..kergem...õnnelikum...täna kah...kõik olid õues...läksin sorisin cd-riiuli läbi..leidsin muusikat, mis oli nii ilus...klassikaline muusika oli see...vot...
aga nüüd hoopis klassika.

ma arvan, et esimesena kõlab....pink floyd-remeber a day...täiesti haigelt hea lugu...haigelt hea lugu...kui hea lugu...
ja las see kott pakib end ise siis...