kolmapäev, 25. juuni 2008

nonii, lennupiletid on ka nüüd olemas...tallinn-brüssel-tallinn...
mulle on tulnud tallinnast mingi saladuslik kiri, postkontorisse...kohe varsti tuleb buss ja siis ma saan ma jälile sellele saladuslikule kirjale...imelik...mis see küll on...
mul on keset peopesa verevalum.mingi täpp oli selle koha peal.hakkasin näppima ja järsku läks midagi viltu, versoon läks katki.alguses mõtlesin, et veri voolab käe peal, aga ainult naha all. ja siis ta valgus kuidagi punni.naljakas ka natuke.ehmatasin ära ka natuke...
ma lähengi ju..

pühapäev, 22. juuni 2008

Olla on nõme.Aa, kool sai läbi..midagi tegin hästi ka...kokkuvõttes oli tore.lilli sain ja kooki ja väike istumine.igav.aaga erlike oli tallinnast tulnud, mis tegi minu südame nii rõõmsaks...nii kaua ei olnud näinud.
minule ikka mõjub miski asi, kui keegi midagi ütleb, nii imelikult.ma tõmbun täielikult endasse ja ei taha sealt välja tulla. ja see miski ei ole midagi seesugust, et sa oled loll või midagi...igal korral on midagi erinevat ja ikkagi suudab mind südame põhjani mõjutada.vastik.aga samas mulle meeldib kohutavalt suhelda iseendaga..
oh, ja ongi kool läbi...kuidas mu mina on väsinud kõigest, mis on ümberringi.haige.haigeks teeb kah, keha ja vaimu..aga muusika suudab seda igakülgselt ravida ja väike aja mahavõtmine.
ma sain oma esimese päris vonneguti romaani...ma sain kommi ja lilli ja raha...ja ma sain üldse niisama olla uhke enda üle...ma vahetevahel mõtlen, et kas ma olen liiga hea inimene või mis...kuidas mina teen teistele, kuidas mina annan endast teistele ja teised ei taha või ma ei näe neid nii,nagu mina tahaks...aga ma olen ikkagi õnnelik inimene, võiks ju olla.

reede, 20. juuni 2008

ma unustan ära nii mitmeid olulisi asju...mälu, mälu...valesid asju selekteerin välja vist lihtsalt...
ma vist tegin täna linnaliinibussiga sõitmise rekordi, sellist asja ma ei taha enam korrata.lihsalt oli vaja nõrkemiseni kiirustada igale poole.aga esmaspäev, ajatu kabli...
mul on ängistus peal, kui ma pean kiirustama kuhugile.
ja miks.? ma ostan kõrvarõngad, kirja järgi niklivabad...praegu ma ütleks midagi halvasti, mõtlen...need ei olnud ju niklivabad...ja nüüd on kõrvaaugud valusad ja sügelevad...
ma kukun kohe magama..und.

neljapäev, 19. juuni 2008

Rock Werchter

Kabli

Ja siiski on juba suvi. ammuilma pole postitanud. Kablis käisin ka, käisin meres ujumas, vesi oli üllatavalt soe. Kablis on rulapark, küll ainult kaks rampi, aga see-eest uued. Ja Vikerkaare kaltsukas.Muidugi ka OÜ Kroosero, Jaani pood.Ja pagar. Ja väike maja ja meri...Ja ühesõnaga majakene mere ääres...Lahe on ka see, kui joom on vee peal. Lahe on rannas ka jalutada. Õhtul eriti. Päeval tuleb olla aias, vahetevahel poes käia.
Õhtul lähed kiikuma, külakiigule, mis ei näe just eriti turvaline välja, aga ta ei ole veel alla kukkunud. Lõkkematerjali lõkkeplatsile kogutakse juba ammu, kuhi on hirmus suur juba... Aga enne kiike lähed poodi ja ostad õlle ja krõpsu. Seejärel kiik. Vaikne hoog, hakkab natuke paha.Seejärel jutustad niisama maast ja ilmast. Siis lähed koju tagasi. Paned teleka käima. Kui veab, hakkab mingi huvitav film,aga tavaliselt ei vea ja naerad mingi ajulageduse peale, mis kellegi jutust välja kukkus.
Hommikul lähed esimese asjana pagarisse, värsked saiad, kui veab, tavaliselt veab. Lihapirukad on kõige paremad ja muidugi ka rummisai. Lähed koju ja teed kohvi. Vaatad telkut. Lähed välja teki peale, loed.
Ohhoo..raadio võiks ka ju välja tuua, kuulad muusikat, ühendad selle i-podiga ja kuulad sellelt muusikat. Sööd kommi. Päike paistab.
Kui päike loojub ilusti merre, siis on järgmine päev ilus. Ja seekord ma nägin, kuidas Kihnu "tõstles". Peagi on oodata halba ilma, tuli ka. Kihnu majakas on ka hea selge ilmaga näha, pimedas loomulikult.
Päeval on taevas palju lennukite sabasid. Kuhu nad küll reisivad?
Mõni turist jääb aia taha peatuma, tuleb autost välja ja teeb pilti, sõidab edasi...
Muidugi kohalikel huvi sinu vastu jätkub, kõnnivad mööda ja lasevad pilgu üle..harjub ära...
Ahhaaa...pagari juures on ka "õlletuba", mis kujutab endast ruutmeetri suurust putkat, kus on kaks pinki ja palju joodikuid... Aga silt, mis "õlletoale" viitab on olemas siiski.Huvitav, kas mõni külaline ka sinna eksib.
Pangakaardiga makstes tekib väike viivitus, aastate jooksul on asi muidugi paranenud, 5 min. on saanud 3.
Aga vähemalt on Dzintars endiselt müügil...
Elanikud jäävad vanemaks, ületänava naabrilt värsket räime enam osta ei saa..
Naabreid Jõule ka ei olnud seekord...olid linnas.
Kohalik kiirsöögikoht pole veel avatud, turistihooaeg ei ole alanud järelikult. Muide, jäätisevalik on oodatust kesisem, hinnad on aga tavalisest kroon või kaks odavamad.
Ja siis lähed lõpuks bussile Kabli-Pärnu, Pärnu-Tartu. Viimane ots venib tänu "väikestele" teetöödele. Tartu...mõtled:"Oh, lõpuks kodu....Ei, tahaks ikka tagasi..."
Niimoodi on ta südames.
Põhiline on see, et ma lähengi Rock Werchterile...järgmine on see, et ma lõpetan kooli, aga esimene on siiski see festival.