shit happens, ma ütlen...ja ikka ja alati, peale kooli mul pea valutab. kuidas küll saavad olla mõned inimesed ülimalt nõmedad, aga saavad...ma ei viitsi, ah, ma ei tea. ma mõtesin, jajaa, ma mõtlesin, et täna, täna võiks kooki teha, aga, aga, ma ei viitsi(see oli öeldud imestunud toonil)...haahahahaa...jah, just, eeem, ma ei suuda meenutada midagi, püüan küll, aga ei saa, ei tea miks...aga vähemalt suudan ikkagi naerda oma imelike lausete peale ja ma suudan olla endale naljakas sellega, et ma kommenteerin mulle ebameeldivaid asju, tore, tore, olge jobud ja minul on naljakas....:) väike ego vist...

mul tuli meelde, kuidas me läksime saara maja katusele, õigemini ainult saara tegi seda, sest need katusekivid ragisesid suht ja tegid "kohe kukkumise" häält. aga see oli mõnus, kell oli 4 äkki hommikul, kõik oli vaikne ja ühtegi inimest ei olnud näha, kõik magasid.arvatavasti. üleüldse viimasel ajal tulevad mulle meelde mingid seigad, kuigi ma olen nad juba unustanud, nagu neid ei oleks olnud.
kui nohu oleks füüsiline, siis ma lööks teda tugevasti, nii et ta enam ei tõuseks, aga äkki ma naeraks ka.
mulle tuli meelde ka üks kõige jubedam seik glasgowst, enam ei tundugi nii jube, aga las ta olla siis...
LUKE, I'M YOUR FATHER!
alo-tv "Oled õigel kanalil" ahaaa....tore, et teada sain....

nii naljakas, mis mälestused võivad ühel hetkel meelde tulla, mis nagu on nii sürreaalsed, et ei usugi, et midagi on olnud, naljakas.aga tore tegelikult...
kas alati on nii, et kui mina otsustan minna lõpuks üle tüki aja muusikaajalukku, siis ei olegi tundi.see ongi nii, sest et alati on...:) aga ega midagi pahasti ei ole...
apelsinid on head, ainult et viga on see, et käed kleepuvad natuke ja koorimisest on küüne all natuke koorejäänuseid, või mis iganes see ka ei oleks.
oi.juba koheon märts ja siis peab ju selle tehnoloogia kokkuvõtte tegema, ah suva, küll jõuab...


mul on energiat, aga ma mõtlesin, et kui palju nohu võtab energiat ära, sest et koguaeg peab nuuskama ja siis noh, tead küll ju kui nohu on, aga...ma ei teagi, mida...
eesti on nii väike, tõesti, mitte et ma seda alles täna avastasin,jah.nüüd siis selline ohe, et mis kõik võiks olla paremini, või siis mitte paremini, aga nii, et oleks parem, tegelikult, see siis ongi paremini..wtf...:)
kalendris on ilus pilt, ma alles nüüd keerasin siis veebruari...
vahest ma mõtlen, et nii lahe oleks olla suurel laval ja siis esineda inimestele, fännidele siis, see oleks alles vahva.ma ei mõtle selle all mingit tallinna laululava, aga ikka suurem, suurem koht.
eile ma nägin poes solitaire nimelist kommi, mingi maiustus oli, aga ma hakkasin selle peale kõva häälega naerma.
hea tuju on...parem saab ka olla

lallallaaa...

lallallaaaa...
tead, midagi on muutunud, ma ei teagi mis, aga midagi on...ma tunnen seda, noh, mitte otseselt. kui oli segane, siis oled loll, et aru ei saanud...: )
lallallaaa...ma hüppaks praegu, kuigi maei ole just nagu nalja tujus, ehk siis sellest, et nagu tühjus on kuidagi, päriselt...hullu pole midagi....
on, on segane....
lallallaaa...tahaks inglismaale. tahaks, tahaks, tahaks...aga siiski..maei viitsi seda lauset isegi lõpetada...tahaks istuda kuskil kõrgel ja siis kõlgutada jalgu aga, samas, mitte teada, et sa kukud alla.aga tegelikult ei kuku kah...:)
"tahad, ma kukun toolilt maha, tahad", "ma ei julge kah", see oli tore, mis siis, et see meelde teistele jäi ja siis nad mind sellega vahepeal natuke nöögivad, aga see on naljakas mulle ka...
ee, ma pean nüüd minema, lost hakkas, ma ei ole ammu näinud, sest et aega ei ole olnud, see oli see põhjus ju, tavaliselt on,okei
lallallaaaa.....
aa, ma lugesin kuskilt ühte loomadest anekdooti, ajakirjast "Lemmik" oli vist, et, aa, okei, see oli nii nõme, et maei viitsi seda kirjutada, ei tule meelde ka, kui tahad teada, küsi.

võiks olla üks sõna...aga ma värvisin juuksed ära. teate kui hea oleks koolis õppida, kui ei oleks selliseid, kes seda ilmselt teha ei taha, loomulikult peab ka nalja tegema, aga mitte 1000 korda ühte ja sama nalja, see on ilgelt nõme. või kas on lahe, kui kaks tüdrukut, nimetame siis nii, küsivad õpetaja käest, kas õpetajal on keemilised lokid, pange põlema.või kui keegi arvab, et sai hea naljaga ühele poole ja kõik tema üle naerava, ehk naeravadki nalja peale. ehk nad teevadki head nalja, aga mina, halvanaljaline inimene ei talu seda head nalja. minu arust ei ole ka siis naljakas, kui õpetaja palub siimul vastata, ütleb veel lõppu ka perekonnanime, aga siiski mängib teine siim väga lolli ja küsib "kas mina?", no kui lahe saab olla...

Suhteliselt lebo on koolis olnud, mis on ju hea. Aga samas, kui ma ei viitsi ise midagi teha, siis ongi lebo. Aga ma olne laisk, ei viitsinud ellerisse minna see nädal,noh välja arvatud viiulisse ja klaverisse. Nõme, et koolis on vahtunnid 15 ja 20 minutit, see teeb asja veel igavamaks, aga kõik peavad ju söödud saama. Enam ei taha vahetunni ajal kaarte ka mängida, üle viskab juba. "olla või mitte olla..."tore, ma pean selle pähe õppima millalgi. Tahaks praegu head teed. Ma ei taha enam, et oleks külm, kevad võiks tulla, siis oleks mul raha ja noh, iseasi, kui kauaks seda jätkub. Mul on plaan, aga ma veel ei ütle, mis plaan. Äkki see ei teostu. Tegelikult peaks midagi ette võtma, mitte igavuses istuma. Tahaks reisile, noh, klassireis küll märtsis on, aga see ei ole see. Ja nüüd kui mina olen ennast kirja pannud, siis emme ütleb, et võiks jah kuhugile minna, et nt. jälle inglismaale, ja kas valida siis tšehhi klassireis, kus peab igale poole õigeks ajaks jõudma ja üldse selline mõnus kiirustamine, või inglismaa. aga ma ei saa enam sealt klassireisilt ära ka tulla.
mul-mul-mul, mida ma küll kirjutan.aga millestki huvitavamast ei ole kirjutada, senini veel...