nii naljakas, mis mälestused võivad ühel hetkel meelde tulla, mis nagu on nii sürreaalsed, et ei usugi, et midagi on olnud, naljakas.aga tore tegelikult...
kas alati on nii, et kui mina otsustan minna lõpuks üle tüki aja muusikaajalukku, siis ei olegi tundi.see ongi nii, sest et alati on...:) aga ega midagi pahasti ei ole...
apelsinid on head, ainult et viga on see, et käed kleepuvad natuke ja koorimisest on küüne all natuke koorejäänuseid, või mis iganes see ka ei oleks.
oi.juba koheon märts ja siis peab ju selle tehnoloogia kokkuvõtte tegema, ah suva, küll jõuab...


mul on energiat, aga ma mõtlesin, et kui palju nohu võtab energiat ära, sest et koguaeg peab nuuskama ja siis noh, tead küll ju kui nohu on, aga...ma ei teagi, mida...
eesti on nii väike, tõesti, mitte et ma seda alles täna avastasin,jah.nüüd siis selline ohe, et mis kõik võiks olla paremini, või siis mitte paremini, aga nii, et oleks parem, tegelikult, see siis ongi paremini..wtf...:)
kalendris on ilus pilt, ma alles nüüd keerasin siis veebruari...
vahest ma mõtlen, et nii lahe oleks olla suurel laval ja siis esineda inimestele, fännidele siis, see oleks alles vahva.ma ei mõtle selle all mingit tallinna laululava, aga ikka suurem, suurem koht.
eile ma nägin poes solitaire nimelist kommi, mingi maiustus oli, aga ma hakkasin selle peale kõva häälega naerma.
hea tuju on...parem saab ka olla