Vein ja Poola progerokk

KLAN

3-aastase õega on tantsupidu hetkel! Talle meeldib! Igasugu funkyprogerockdisco jms muss, mille järgi võib/saab/tohib/peab puus nõksuda!!!!!

Tartus on mõnus. Plaanin siis õue minna koos veiniga. Tähistaevast nautima!

ja siuke leid 1973 Helsinki e tänase päeva leid. Ma ütlen, mulle meeldib, kui ma juhuslikult leian selliseid asju! Hästi khuul!

Käisin Liisil külas. Jalutasime tema poole. Oh, vanu aegu. Oh, vanu teid. Oh, elu! Mulle meeldib elu!

Homme. Võibolla on plaanis sõit Võrumaale, Võrru. Viimati käisin seal 24. veebruar 2013. Alljärgnevad pildid on illustreeriva toimega. Aga homme. Võibolla näen mõndasid vanu, keskkooliaegseid kamraade! Hästi Huvitav 2014!

Kaunisti paigastnihkunud ja katki, ilma kipsita

Paika tõmmatud, kips ja katki

Homme. Ma juba nägin, kus see lintmakk on. Võibolla WD-40 aitab ja parem oleks...Aga...mine sa tea. Võibolla minu mõistus ei võta ka. Eks näis!

Homme. Lõke, sest ma tean, et oksi ja muud risu on! 

Homme. Õpetan oma 3-aastast õde puu otsa ronima, sest ma tean, kuidas mulle meeldis väiksena puu otsas ronida! Ja ma küsisin, et kas ta oskab...vastus oli eitav. Siinkohal siis tuleb appi vanem õde. Mäletan, et kui oli mingi rahvastikuregistri teema, mingi andmete kogumine. Tema oli sündinud. Ta vanus selle järele oli 0...sest ta ei olnud veel isegi 1-aastane. Ja siis seal elektroonilises keskkonnas, kui ma nimetasin oma õdesid-vendi, tuli seepeale küsimus a la, et kontrollige üle, sest teie vanusevahe on suurem kui 22 aastat. Mul hakkas imelik. Aga ma olengi ju siuke poole jalaga pensionär. Õigemini ega see veeransada ei ole kaugel....oeh.

Ahjaa....tuli meelde. Üks südamlikumaid ja ilusamaid filme...Kui keegi viitsib otsida ja huvitub...mina leidsin...jälle juhuse tahtel...tõmmake...vaadake....mina leidsin sellise ka, et english oli subtiitritena olemas....mõnele ma ikka olen seda näidanud...aga et siis põnevust tappa...Каток и скрипка.....ehk siis The Steamroller and the Violin....ehk siis...kõik juba said aru, millega võiks tegu olla! 

Homme. Lähen teen jooksutiiru ja korjan pajuurbasid!

Homme. Ja juba sai tänasest see homme. Kuulan siis uudismuusikat enda jaoks....Hästi hea...Pilgrim...

Ah, mõtteid on veel...mõlgutan neid siin edasi...

kodu

Vot see on see, et lähed õega välja ja saad teada nii enda kui ka tema mälestustest lapsepõlve kohta. Hästi imelik. Siis saadan vennale ka küsimuse, ümber nurga väljendeid kasutades, ja siis tema selle peale vastab, et mitte midagi ei saa aru. Imelik. Mis on siis tegelikult juhtunud? Mis on, kes on, kus on?

Aga eile...Siis RockCafe's oli hästi mõnus live. Tõesti. Ainult natuke oleks veel tahtnud, et rahvas ennast liigutaks rohkem. Üldiselt. Vahel ikka tekib tunne, et kas ja kes on tulnud kuulama või hoopis vaatama? Okei, saan aru, et need asjad ikka ka käsikäes käivad. Aga siiski. Okei. Igal inimesel on see, kuidas öelda siis....läbilaske võime erinev ja käib kindlasti hästi erinevat moodi. Aga...või nagu ikka...siis minul ka läbi liikumise, sest...see on ju nii....et kui ma kuulen mingit käiku, rütmi vms, mis on "hea", siis see kohe automaatselt paneb mind miskit moodi liigutama. No on nii...Kaasa nõksuma ja muusikat läbi enda niimoodi ka laskma....

Nett igal juhul uues rongis hetkel vähemalt ei tööta. Bussis töötab. Minul on töödanud. Ühesõnaga. Lähen ja üheks päevaks Tartusse. Tahaks kauemaks jääda. Aga proov, mõned toimetused jms, töö...ei lase.

TMW on lahe üritus. No vähemalt publikule. Loodetavasti siis ka artistidele endile.

Ma olen ikka...muusikasse armunud. Kuidas ma ütlen, miks ma ütlen? Sest ma tunnen. Ta on alati!

Ma ei tea. Vahel ma tunnen, et peaks vist tagasi tõmbama. Ma ei mõtle, et mingi pidu vms..Kuidagi teisel levelil. Et noh. Elu etapid on ikka nii erinevad. Samas. Erinevad on ka need toimetused, mida ma ajan. Ühelt poolt siis see muusika. Teiselt poolt mingi täielik muu värk, pean silmas nn tööd. Ja nagu ma olen vahel maininud, siis see ühest teise liikumine on...raske...ja ma armastan muusikat...

Ma kaotan kindaid.

Mingi totakas quiz FB'is, mida ikka inimesed ajaviiteks või muu säärase pärast täidavad, ütles, et mu bänd on LedZeppelin....

LedEplik tuli meelde.

Ma tahan ka.

Mulle meeldib muusikute omavaheline suhtlus laval. Suhtlus – muusika, näod, kehakeel jms. Seda jälgida ja kuulata on lahe. Vot. Jälgida tuleb ka...aga ikka kuulata!

Mees sööb rongis vorsti. Rõvedalt haiseb. Ja joob peale mahla. Ei haise. Teine joob energiajooki, see haiseb. Tema ise ei haise. Võibolla.
Pole vaimustuses.

Mu köök on hetkel lihtsalt maailma parim paik. Ainuke täiendus võiks olla klaasist lagi, sest siis näeks tähistaevast otse siit samast...Aga...Siin on lilled, siin on taimed, siin on peale tööpäeva õlu, siin on hea muusika, siin on kodune, siin on küünlad, siin on füüsalid, siin on mõnus...just sel hetkel ongi siin minu elu!
Jah...ma mõtlesin, et tahaks üht õlut...aga ei jõudnud enne 22, sest pikk päev oli...ja siis ma ei olnud päris kindel, et kas on või ei ole külmas üks...Aga oli!!!!!!!!!

Ja laupäeval tuleb MERKA ka...nii tore..:)

ma nii tahaks tähistaevast vaadata...Aga kuna ma olen hetkel sest päevast nii väsinud, siis ma ei jõua...ma lihtsalt ei jõua...sest ma jääks seda vaadates magama...Kuigi...ma tean, et ma ei jääks...
aga sees on ka hetkel mõnus...

Aga tähistaeva jaoks peaks ära sõitma kuskile...vähe eemale intensiivsest valgusest...

ja hakkas köögis jahe, sest väss on peal...Aga...läksin kapi juurde ja leidsin pusa, mida ei olnud ammu kandnud...kodune, aga nii mõnna...:)

Ilmselt on hetkel veel ainult üks parem paik...oma voodi!:)

Aga veel on vaja tiksuda sest päevasest vibe'ist välja...just...

Ma mõtlen, et miks on nii...et...või pigem, et kellele on miskid asjad määratud ja kellele ei ole...umbes nii, et mõni on oma loomult kobakäpp...kas mõni on oma loomult siis määratud kandma mingeid koormaid....mis ei ole üldse kerged....? Ma ei räägi isegi hetkel endast...aga täna...miskit teada saades...siis ma...ilmselt ka suvalised inimesed tabasid selle ära, et ma olin saanud midagi teada ja ma juba olen selline, et...kuidas ma ütlen...ei oska valetada...ma oskan mängida küll ses hektes, aga ainult ümber selle teatud emotsiooniprisma...naljakas...kas üldse aru saab ja kes üldse aru saab.....või tegelikult pigem nii, et...mul on sees see mingi teatud emotsioon siis ja mina siis mõjutan maailma läbi selle/nende tunnete emotsioonide, mis mind sel hetkel valdavad...ok...mõistan, et jah...siis ongi see nagu minu maailm....aga ma tean, et ma olen selline, et hõivan ka teised oma maailma....mitte tahtlikult...mitte isegi väga teadliku mõjutuse vms alusel...üldse mitte...aga lihtsalt see kõik suundub otse minust välja ja ma tean, et minu väli on tugevam kui mõnel teisel...ma ei tea täpselt, et kuidas kõike seda paremini väljendada....muidu ma ju teeks seda!

Ja nüüd panen ma teele enda kõige paremad emotsioonid L.-le mõeldes!

Vaatasin siis ka La Grande Bellezza ära. Ja teate, süda hakkas nutma, sest tahaks sinna neisse kohtadesse uitama uuesti, ringi kõndima, et tunda soojust, vabadust, ilu, päikest, ajalugu...Muidugi mõni põnev üritus, a la see Gazometro sarnane ürituste kilomeeter võiks ka siis ju jalge alla jääda...

Aga kõik need kaadrid ja kohad....eriti see Colosseumi kõrval olev korter seal filmis...korter on selle kohta muidugi vähe öeldud...:) nüüd ma siis tean täpselt, et mis selle konkreetse ehitise katusel oli...:)

Mis on mõnusam kui olla kodus...tšillikohvi, päike õues, soe sees....ja kuhugi ei pea minema....
ja oh, oleks see vinüülimängija ja vinüüle, siis oleks see mõnus sound ka...
aga tuleb leppida millegi lihtsamaga
aga seda kuulata valjult ise samal ajal kohvitassi käes hoides ja ennast liigutades....mis saaks olla parem...või see....video on päris huvitav..:)


ohho...tuli meelde...
peaks siis järgmine kord Tartusse minnes selle lintmaki korda üritama jälle saada...:)
seetõttu ma üldse tean näiteks seda lugu....ma mäletan, et olin Tartus ja isa oli siis käinud Eestis...ja seda koos minuga veidi remontinud...midagi seal sees kiilus kinni...Mis ta siis võis olla....
aasta, ma mõtlen...mingi 2009 äkki....Ja siis ma hakkasin kuulama neid linte...kuulasin ja nii lahe tunne...sest ega neid just väga lihtne ei olnud saada vist...erinevat mussi siis...ja leidsin vihikute kaupa nimekirjasid bändidest, kes olid a la 1980 välja andnud mingi plaadi jne....ja neid aastaid oli ikka vihikute kaupa...süsteemselt...ja lindid ka...:)

Mingi arutlus tekkis, et mis on siis olnud kellegi lugu, st kui nad kohtusid vms....ja siis on olnud ka selline lugu teemas nagu MeieMehe Fekalist!

Mind peab ketti panema! Lukku, aresti! 

Kes oskab ohjeldada mind?

Ei saa läbi päevata, tööl siis...kus mõni tšuktš ikka ei satuks sinna "mee" sisse...kõik on juba peaaegu üle elatud ja jäänud on veel umbes 2 viimast tundi ja siis äkki, välk ja pauk...hüppab sisse daam, kes ei nõustu ootama 10 sekundit, et saaksin temaga tegeleda...einoh, õnneks neil endil on pärast häbi...aga minul...lihtsalt nagu, et mis mõttes on nii üldse võimalik käituda......kusjuures, piffi sõbranje sai ülihästi aru, et piff käitus nagu viimane õudushunnik! vabandas sõbranje...


Aga see selleks....
Ma hakkasin kohe mõtlema, et kurat, mis lugu ma kuulanud oleks, mõtlesin ka tol hetkel, et mis lugu sobiks selliste hetkede meeleolu ja kõige seonduvaga kokku!

hmmm.....
mhmh


mmmm


ma armastan JACKi

mis on sinu LEVEL???


no ühesõnaga, sattusin siis lainele TheDeadWeather ja TheRaconteurs!

head und!

Mis on sellega, et nad kõik lõhnavad sarnaselt?

Täna hommik oli hästi mõnus. Kohvi ja 5'Nizza....lihtsalt oo kui hea...
vahel on hästi hea, kui muuta oma äratuskella helin...ja juba on mõnusam ärgata...ära tüütas Sting...kaua ta ikka mind äratab....

Ja siis käisime Moonis...hea vein ja hea kala...ikka käivad kokku...ja pärast tegin enne tööd 15 minutit power napi sealsel uuel diivanil puhkeruumis...panin igaks kolmandaks juhuks ka äratuskella...:)

Kokkuvõttes siiski võib öelda, et ma ootan juba reedet...miks? sest ma olen (kurat) iga päev see nädal tööl ja seda....kuidas öelda...magusam on reede ja kui saab ennast liigutada hea muusika saatel...uuh...

Ja tiiupiiu ütles, et oleks hea, kui ma oleks tal kogu aeg taskus kaasas, et kui on mingid
"nutiprobleemid"...

Mis ta siis on, talv??? võib vist laua alla panna ja mäele minna või suusad ja murdmaale?

Inimesed on huvitavad...
Mõned on kas lihtsalt natuke rumalad või mida...aga samas lihtsad lugeda, et tead täpselt, et mis ja kuidas nendega käituma peaks, et nad ise rahul on...hästi imelik, aga nii on...

Aga igatahes 26-29 aprill külastan Peterburgi...:) närvide mäng ka pilli pärast piiril. Aga õnneks on pass ja muu olemas....et ühe korra käisin küll juba...aga ikkagi...

Tegelikult tahaks süda ka Saksas ära käia...ja olla 11 päeva paradiisis...aga mis teha...oih, see siis vist juba teine aasta kui ma kevadel seal ei ole...Eelmine aasta oli muidugi ka põhjust...käsi veel ei oleks võimaldanud seal ei mängida kui ka kesvamärjukest ja muud kraami tarbida...Mäletan küll, et saatsin kamraadidele pildi vist isegi, kus üks oli kõveram ja kollasem...:D
Aga õnneks mõnesid ma nägin siis mitte just vääga ammu, Berliinis....Ma tahan veel....Linn, kus leidub kõigile midagi!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Lähme Berliini!!!!!

Õnnelikuks teeb see muusika kuulamine ikka! Piisavalt ohtlik tegevus ka, sõltuvust tekitav...ja hoopis paremini kui see, et tühja pudeli asemele uue võtmine!
Kuulakuula

Mõnus õhtu

ja selleks, et seda kududa, on tarvis vähe...
nõiajook
täiskuu
veidi Morriconet
soolalamp
küünlad
kampsun
pliiats
paber
tass

Eile oli mõnus. Üleeile oli mõnus. Täna on ka mõnus.

Ma tahan olla vaba!

Nõiajook

Kodumaine piparmünt, piparmündi varred, raudrohi, salvei, naistepuna....ja veel palju rohtusid, mida ma lihtsalt enam ei mäleta, et mis selle või tolle purgi/paberi/topsi sees on....sest kahjuks...ma ei ole taimetark nagu seal operaator kõpsi multikas see vanake...mis on muide, lapsepõlvest meelde jäänud, et, minu lemmik multikas!

Kõige parem jook üldse...Tegelikult oleks selle jaoks vaja eraldi kastrulit, kus ainult võib keeta nõiajooki, aga mida ei ole, seda ei ole!....Kõlbab ka filterkann ja keev vesi...mmmm...see lõhn...mm, see maitse....mm, see toime...

Aitab kõigi hädade vastu..ja seda nii füüsiliste kui ka vaimsete!!!!!!!

Šee on šee tiiupiiuga kooselu....avastasime...et Saku toodangu pruukimine A. Le Coq'i klaasist on juskui nekrofiilia....

Aga vanaiša, vanaiša, mis see on, mis õlleklaašišt välja tuleb? Poišš, šee on nekrofiilia...

Õnneks on muusika, õnneks ongi muusikat tarvis!

Elage, kuulake, tantsige, tundke, elage...

Vaikustel on erinevad hääled...selleks neid tarvis ka ongi...

Oh, teate, kuis on hea, kui saab impulsse elamiseks ja tegelemiseks väljastpoolt iseennast..eriti siis, kui mõnikord on hetk, et tahaks seda...selline, kuidas ma ütlen..."kevadine" hetk või? just sellist moodi impulsid iseenese jaoks, et keegi teine ei jää sellest vaesemaks, vaid ainult jagamise rõõm!

Kui maailma võiks jääda ainult üks asi, siis see võiks minu arvates olla Fender Rhodes'i sound, sest see on üks ilusamaid sounde....






Love Me Two Times
sest armastus ei kao, vaid muundub, liigub ühelt elemendilt teisele!...on küll vist nii...kui tundub, et kaob...ju ta siis on suundunud kuhugile mujale...
aga õnneks või kahjuks saan öelda, et erand kinnitab ka siin reeglit...muusika...

Aitab siis naabrite terroriseerimises. Homme on huvitav hommik. Meistrikursus. Kvartetiga. Peale väheseid proove ja paari tundi õppejõuga. Hästi tore ikka..:) Ma loodan vähemalt.


Täna. Kontserdil. Nüüd tunnistan. Olen olnud tšort, kelle telefon häälitseb.Täiesti hajameelne. Panen hääletu peale ja seda kontrollides lükkan ikkagi nupu hääle peale...alleaa ja jumal küll...


Ma sain suusad ja laua. Ma ei tea. Hästi kahju, et see tali ei jõudnud tegeleda ühegi talispordi alaga. Hästi kahju.

Täna on Nilsi sünnipäev.Tegelikult eile siis oli. Palju õnne. Mul tuli meelde see tali, see suvi, need ajad, kui me, "kolm õde", võõrustasime meie sakslasi!...Hästi tore oli. Oh seda "hundinapsi" ja "levikanapsi" ja oh neid jäiseid teid ja Saaremaal sõitu....Peaks vist nad jälle kutsuma külla...Oleks teisigi kohti külastada. Pole veel nendega ju Võtikveres käinud. Õigemini. Mari käest peaks ka küsima muidugi!..

Teate, mõnikord on tunne, et see, kuidas öelda...on tunne, et on olemas see, mida süüdata, aga ei leia seda, millega süüdata...ja siis, küll hea on tunne, kui on uuesti leitud see, millega süüdata.
Tean, et hästi palju sõnakordusi...aga las ta olla...kell on öö...ja ma ei tahagi kuskil väljas töllerdada, sest on nii mõnus, kui ma saan rahus pilli mängida....alleaa selle peale!!!!

"HER" on hea film.

Kõige naljakamate sõnumite terviseks!

See nädalavahetus tõi mulle, huuh...nii naljakaid sõnumeid, mida elus ei ole veel kohanud...ilmselt on need ka kohatud siia kirjutamiseks...aga...ma uurin asja, ehk saan ka autoritelt endilt õigused....:)
Jah, ilmselt autoreid siis kokku 3-4...

Veel muidugi minu mudilaseiga, mis laseb ikka küsida dokumenti igal pool...Protestis siis...ja kohe hakkas ka naljakas...ja siis mr. E ulatas mulle raha ja ütles: "Noh, mudilane, ulata onudele raha!" Mis oli tol hetkel juba igasuguseid naeruläveleid ületanud, vähemalt mina naersin..Tuli välja, et 50 senti jäi puudu, lõpus 30...aga sisse saime...ei tahtnud õlut ega miskit...mina muidugi tahtsin...isegi kohvi sai öösel osta, erinevalt siis Hetkest...ei tea, mingi jama neil oli...veider seltskond ka tol õhtul...paksud purjus soome eided ja taadid...hästi imelik...kukkusid...ja päris kole oli....aga, oeh, kõrvalmaja asukad olid hoopis paremini varustatud, nii kohvi, õlu, odavate hindade ja MUUSIKAGA...oh...ma tantsisin ja....armastasin seda tantsu seal!....armastan kindlasti edasi!

Eile nägin üle tüki aja inimesi, keda....jah...polnud ammu näinud...kohas, kus varem ei olnud käinud...Misjärel...tänan õnne, et Siim mulle väga lähedal elab..ütles: "Kristi, hakkame nüüd minema!"...lõpuks siis saigi, ma aravan, et mingi 20 minutit ja kodus...Aga see aeg aina venis, mil astuma hakkasime, sest mul oli vaja ikka veel asjadest osa saada ja....noh...täna oli pikk tööpäev...seetõttu, tänan eriti õnne, et mul säänsed hääd kamraadid on!....Oeh...ja mis peamine...nalja saab alati!...

Tead, mis, Siim, mis mul meeles on...
et esimene selline naljahetk oli veel Tartu aegu..oijummel, millal see veel oli...mingi Elleri kooli õhtune aeg...hakkasime koos astuma Kaubamaja poole...ja siis mõlemal oli meeleolu halb...halvem kui halb...sest pillimäng kuidagi ei läinud ja nii ja naa...ja siis me lihtsalt mõlemad olime nii samas "augus", et see tegi lõpuks nii palju nalja!!!!!!!!!!!!!! Ma täpselt ei mäleta, et kus sina siis elasid...vist seal Aurast üle tee!

ja lõpuks jääb ainult üks küsimus..."Mida m---i mürad???"