Ma olingi juba tema unustanud....palun...mõnus...ilus...elus...

ma tahaks endale klahvidega pilli, võib olla mõni klaverilaadne toode...nt mõni elektriga töötav....igatahes....

Kaks hetke

Üks hetke on selline:

jõuan koju ja päev on olnud veider, tootlik, hea, huvitav....ma vaatan, et peaks koristama...on hea nagu olla...ma avan õlle...panen muusika valjult mängima...ma panen näkku mingi maski, näen välja, nagu hakkaks sõtta minema – pole hullu, ainult koristan...ja siis hakkan koristama...

Ma võiks ju öelda, et...koristan kodu...koristan nägu..ja muusika koristab mind seest....eks?

Ahha...avastasin, et viiruk on puudu...kohe läidan...

Nonii...

Teine hetk:

Mul on viimasel ajal jälle lähenenud...just, leidsin siis nüüd õige sõna sellele momendile....sest see just läheneb...olen seda varemgi kirjeldanud....see on selline, et ma tunnen, et ma olen justkui maailmas üksinda....ja see on väga vastik....miskipärast siis kuidagi veega seotud...aga samas ei pruugi....see on tunne, et ma ei taha selles olla...tuleb kuidagi, läheneb ja kui ma suuda õigel hetkel selle lähenemise tabada, siis ma oskan seda vältida, st ma hakkan mõtlema kõigele, mis minu ümber on...ma sunnin ennast kõigele mõtlema, mis on mu ümber.....ja siis, kui läheb õnneks, siis ma suudan selle eemale ajada...

Tahaks õlut! Külma ja head! Külmkapis üks vist on!

Või siis tahaks klaasikest veini! Head! Külmkapis vist üks on!

Magada tahaks ka...Mõni päev on täiesti selline, et no...ärkad....em...ei vist mitte...kuigi siis liigud välja ja miskit on vaja lihtsalt toimetada, st korda ajada...tehtud...koju tagasi...ja ei miksit muud kui voodi ja teki alla....magama...ja magan...ja siis on õhtu...ärkan korra nagu üles...magan edasi....ja on veel hilisem kellaaeg...peaks miskit veel korda ajama...em...magada on ka hea...nagu tunne, et aeae, kus see veri küll ringleb...Ma ei teagi...päiksepuudus või mis värk on????

Ma mõnikord igatsen...igatsen kedagi, igatsen midagi...

Ma armastan talve ja külma ja kargust...
päeval, kui on päike ja lumi ja nii ilus on lihtsalt
öösel, kui on tähistaevas selline, et seda võikski vaatama jääda ja üha sügavamale uppuda

Nojah, mõnikord on tüütu, et külm hakkab...Aga elab üle...Talvel vist võibki villased sokid jalas hoida ja mitu kihti riideid õue minnes selga panna..

Ma tahan nii väga suustama minna..:) ja lauaga sõitma...uuh...kuis kihk on suur...hetkel ainult ajaga natuke lood kehvad...

Peaaegu, peaaegu....

Ma ärkasin täna telefonikõne peale...mitte õnneks sedalaadi, et olen kuhugi hiljaks jäänud ja mõistus veel ei võta, et mis/kus/kuna/kes/mina???

Oli hoopis üks, ma ütleks küll, et imestava panev kõne...MIKS? Sest antud isik ei kontakteeru just eriti tihti....Ja ausalt öeldse, see tegi mu päeva rõõmaks...või siis rõõmsamaks/õnnelikumaks....

Mulle meeldivad kalendrid....kui seal on lahedad pildid....ma ootan natuke, aga kuuldu järele ehk midagi sellist....

Kalendriga seoses...Mul igatahes on ka kalender, mis näitab täpselt ära, millal mis kala võiks püüda, millal ei tohi püüda, kes koeb ja kes ei koe....vms....Igatahes...Pildid...on sellised ka põnevad..:))


tiiupiiu ükskord tegi, em, mälumängu vms...andis hunniku wiiralti pilte ja siis palus, et ma valiks välja pildi, mis on mina ja tema....ja siis...ma kohe sain aru, et mis pilti ta täpsemalt mõtles....ei olnud muidugi keeruline....voh

Davaikajamaika...pillimäng...

Tiiu ja Piiu kolisid kokku.....st kokku sai liit, mis on...aegade jooksul näinud nii mõndagi....näinud elu lähedalt ja teinud elus nii mõndagi...

Sellest ma räägin, et kui otsisin siis seda teist, kes võiks tulla elama, siis...juhuslikult nagu peaaegu mitte otsides siis Tiiul oligi tarvis pleissi...ja juhuste kokku sattumise tõttu siis tekkiski selline kooslus nagu tiiupiiu....Kes iganes sellest ka siis aru ei saa või saab...

Aastast 1996 siis sai alguse tutvus....mis siis umbes 1998-1999 võttis kuju, kui lastedisko Atlantises oli teemas...ja kus üksteise pool ööbimine võttis mõnikord mõõtmeid, mis vanematele juba tüütavaks muutus, st ei meeldinud...:)

Oh....

Sorteerisin vana paberikuhja...ja leidsin päris mitu asja...üks kirjakene/vestlusekene...kus kunagi...ma kohta ei mäleta...Zavood, Krooks....ahhhaaa...nüüd tuli meelde, vana Genialistide klubi, seal Lutsus....seal üks kurt ja tumm...tuli minuga rääkima...aga teistmoodi...paber ja pliiats käes...tal oli sõber ka veel....aga igatahes...küsis nime ja niisama, nagu ikka.....aga selline päris teistmoodi juhtumine kuskil peol...oh neid vana genialisti aegu...ja oh...mis aegu veel...

tänane päev on üldse sellise kahtlase väärtusega...ühesõnaga väärtus, mida ei oska seletada...kui keegi läheb ära ja ei saa enam niimoodi tagasi tulla, kuidas oodata saab elus inimest, siis...


mul on miskipärast hetkel jälle see tunne, et....on muusika, on vaikus, on üksinda olek, on aega hetkele....aga midagi ei ole ka...

Kas ma oleksin see, kes ma olen...kui poleks ma kohanud juhuste tahtel – jah, juhuste, mitmuses...– Thom Yorki............Lühike vastus – ei oleks...Minu ajalugu algas...õige mitu aastat tagasi...Em, päris ammu...kirjutan edasi...muss liiga haarav...


Ma hetkel sooviks, et oleks selline...kuldne varahommik ja oleks lumi...päike ka...aga vara...ja mu ees on kohvitass ja just see mängiks....ja mõnusalt valjult...ja...kui nüüd hästi aus olla...siis ma ei tea miks, aga mul on kihk läita suits....miks kurat see, ma ei tea? Kas see pakuks mulle miskit? Ma olen ju kogu aeg teadnud, et ei paku...ja mitte ainult teadnud....vaid tundnud...Mis värk on???
Ja mul oleks kuskil päris minu oma koht...Hetkeideaalis...sooviks Vanalinnas elada...sest paksud seinad ja kõrged laed ja valgust palju ja oma hõng..ja kõik on lähedal..elu on lähedal ja privaatsus oleks lähedal oma mõnusa pleissi näol...Mitte Viru vms tänaval...Mõni vaiksem tänavake oleks ka hea..:)