Kas ma oleksin see, kes ma olen...kui poleks ma kohanud juhuste tahtel – jah, juhuste, mitmuses...– Thom Yorki............Lühike vastus – ei oleks...Minu ajalugu algas...õige mitu aastat tagasi...Em, päris ammu...kirjutan edasi...muss liiga haarav...


Ma hetkel sooviks, et oleks selline...kuldne varahommik ja oleks lumi...päike ka...aga vara...ja mu ees on kohvitass ja just see mängiks....ja mõnusalt valjult...ja...kui nüüd hästi aus olla...siis ma ei tea miks, aga mul on kihk läita suits....miks kurat see, ma ei tea? Kas see pakuks mulle miskit? Ma olen ju kogu aeg teadnud, et ei paku...ja mitte ainult teadnud....vaid tundnud...Mis värk on???
Ja mul oleks kuskil päris minu oma koht...Hetkeideaalis...sooviks Vanalinnas elada...sest paksud seinad ja kõrged laed ja valgust palju ja oma hõng..ja kõik on lähedal..elu on lähedal ja privaatsus oleks lähedal oma mõnusa pleissi näol...Mitte Viru vms tänaval...Mõni vaiksem tänavake oleks ka hea..:)