huuh, selline lugu siis...

Elu on habras. Muutused toimuvad seestpoolt algavatena. Ajendeid võib otsida väljastpoolt, aga üldiselt vist ei peaks. Laulu või pilti siinkohal ei postita. Igaühe enda valik/fantaasia/tunne/olek.

I stay quiet....

...ei, see ei tähenda, et ma ei kirjuta miskit siia või ei räägi üldse kellegagi....miski muu...

Ma olin nii õnnelik, olin nii õnnelik, et.....Et ei oskagi selle joovastuse kohta rohkem öelda, kui et.....MUUSIKA JA TANTS......nende koosmõju on vahel lihtsalt nii suur, et....siis ma satun õnnetsooni sisse ja mitte kui midagi ei ole seal peale suure, suure õnnetunde....

Kahtlemata on selleks tarvis hääd mussi....aga eilne TIKS oli selle hea näide....MA OLIN NII ÕNNELIK LIHTSALT......:)

Postitan lingi loost, mis mulle meeldib...

ja siis üks mees, kes imponeerib....MIKI
ja siis see live tema ja Aloe Blacc, omg....kuis laulab....(näiteks see) miskipärast tuli meelde see ammune, 2011 ehk?? kontsert Mederi saalis, kus Eplik ja Randalu esinesid...miks tuli meelde?. sest kui geeniused, kui nii võib kutsuda, kokku saavad ja kui tekib kahe natuke erineva maailma vahel sünergia, siis....siis tõepoolest on juhtunud midagi erilist...mida iga päev ei kohta/ei kuule....

50 Words for Snow

Uskumatu, et ma ei ole varem kuulanud niimoodi Kate Bushi albumit 50 Words for Snow.....rohkem kui imeline...

Panin albumi mängima ja hakkasin koristama....tegin akna lahti, et värske õhk tuleks tuppa! Aga kuidas iseenda akent avada, et värske õhk saaks tuppa...Mõni idee on, mõnikord aitab, mõnikord mitte....Mis siis teha, kui ei aita mõni idee ja ideid jääks justkui väheseks, ah?

Kahjuks on hetkel ka füüsilisel kujul selle värkse õhu hingamine keeruline, sest....talv?/sügis? vms taoline ilm tungis minusse....nohu, umbne värk...ei ole hea....medicine, medicine....meed, vaigud, teed, ingverid, küüslaugud...toitke mu puudujääke...:)

Artiste ikka imendub ka Eestimaale vaikselt...tjah...ilmselt...Kui statistikat teha, siis ilmselt Radiohead jõuab siia siis...hm..........15 aasta pärast????????......Ma ootaks varem, sest ma ei viitsi 15 aasta pärast toolilt maha kukkuda, joovastusest õhku karata ja südamerabandust saada aastal 2028, kui ma olen juba veelgi vanem, sest noorena kukkuda ja südamerabandust saada on ilmselt "lihtsam"....

Päris lahe.............

Tänase päeva viimased lood mängib mulle Efterklang...päev oli päris hull...kuid pakkus pinget...ja pakkus toredusi ka vahepeal...kuid väsitas... ja lõppes siiski viimase trolliga linnast koitsa...:)


:)

Ravel

Ravel....viiuli ja tšello sonaat....:) 

Kennedy ja tšellist Harrelli esituses...:)

ja varsti esituses ka mujalgi, kui nende plaadi peal...ma loodan, et vähemalt siis leidsin "ohvri"....:)

Aga muidugi Raveli Trio III osa on küll selline lugu, et elus ei ole lihtsalt midagi nii ilusat küll kirjutatud...siia lõppu smaili ei käi, sest see oleks kohatu....Kuulasin just esitust Spotifyst, mida ei olegi varem kuulnud...Oistrakh viiulil....Veits selline, koduse lindistuse heli vms, klaver kuidagi imelik, st nagu häälest ära...AGa see lugu...

siit siis selline versioon

Pearls

Tegelikult...
ma tahan, et keegi jooks minuga veini....niimoodi, et oleks rahu...oleks soe...oleks tore...SIIRALT...pole vaja mingeid maske vms...ja ma ausalt öeldes ei viitsi neid inimesi ka ise taga ajada...ju siis tuleb rahule jätta ja ise juua või siis kork peale pudelile jätta..
Ma igatsen...igatsen mõnd asja nii, et pisar tuleb....ma igatsen vinüülimängijat...no mis teha...olen jah materialist siis...aga kahjuks...ei ole mul seda hetkel...aga ma olen kindel, et ta millalgi, vinüülimängija siis, mind ka rõõmustab...ma ei tea seda, et miks või millal või kuidas...aga mul on lihtsalt sees see tunne, et "ma tean"....siis ma tean...kuigi jah...
miks ma igatsen...sest see, kui sa paned plaadi peale ja siis enne puhastad ja särk-värk...ja siis...siis see sound...muidugi...kinni on see päris mitmes elemendis...aga siiski-siiski....ilmselt ka värk selles, et mis plaadid ja mis muss, kui ma viimati vinüüle sain kuulata..head albumid...no, jah, ka see on ju suhteline...aga siiski-siiski...mu süda igatseb selle järele...

Mulle meeldib SADE....põhjuseid on mitmeid...:)
Mulle meeldib, kui lähen tööle ning keegi on mulle tervituse jätnud isiklikult..:)
Mulle meeldib viiulit mängida
Mulle meeldib, kui lähen magama ja olen saanud olla rahus ja vaikuses enne...:) just see rahu värk..:)

Rahu

Mulle meeldib rahu. Mis see siis on?....Hästi erinev....aga hetkel on rahu see, et on öö....on pime...on karge...ja ma lamasin vaikuses ja pimeduses....ja ma....ma vaatasin korraks aknast välja ja nägin seal tähti...Selge taevas....Ja on öö...
ja mitte kedagi ei saa armastada....enne....kui armastad....iseennast....


Kuidas säilitada seda rahu seisundit igal pool mujal....mujal seal, kus päeviti tuleb ikka käia ja samal ajal, kui tuleb midagi muud teha....Et see ei kaoks teiste rahude sekka, mis ei sobi sellega, mis on minus, mis olen mina...Et ma oleks selline....rahu....mida ma just nüüd tunnen ja mille pärast võib nutta...mille pärast võib tunda ennast endana....


Ja ma just tundsin, et nüüd on see, miks ma olen ikka öelnud, et ma armastan mõnd/mõnda/mõningaid....ja üks tuleb ja jääb ja ei lähe...Radiohead...hästi soe tunne hakkab lihtsalt....hästi igavikuline...hästi karge miskit moodi....hästi rahul...hästi hea....hästi vajalik....


just see laul kutsus mind enda juurde hetkel.....



Mul tulevad meelde lõhnad/aroomid....tulevad meelde hetked, kus oli juhtumised...aga samal hetkel ma tunnen, et on tee...mingi tee on...et mis ei kao kunagi...mõnes mõttes ju tore...aga tegelikult ega ma seletada ei oska...See on nagu see, et ma olen ikka teadnud, et minuga juhtuvad ainult positiivse energiaga asjad...Jah....ütlen, et ilmselt siis on mõnikord olnud energiate kokkupõrge, misjärel on siis juhtunud mingi täiesti vastupidine asi, mis on küll nii negatiivne, et......selle kõrval ka 0 on number.... ent see siiski laabub...See on a la sama, et kui päike oma polaarsusi vahetab vms....


Mõnikord on liiga keeruline, et tõsi olla...Mõnikord on liiga halb, et tõsi olla...kuid....lõpuks ma tean, et kuskil on ka see, et liiga hea, et tõsi olla ja liiga hea, et tõsi olla.....Ei teagi, kummad variandid valida...sest...peale head tuleb halb ja peale halba tuleb hea...aga halvas hetkes ei taha eksisteerida...Ei taha, et see hetk eksisteeriks ja et ise eksisteeriks...kahemõttelisus vms....aga samas...peale head...ei taha, et halb tuleb, et negatiivne tuleb...aga tuleb....ja siis...kas tahta head?.....
ma mõtlengi, et siis see rahu on tunne, mis on minu oma...minuga...Rahu on see, mis tahan, et säiliks...et oskaks säilitada ja mitte tunda, et liiga hea, et tõsi olla või vastupidi....RAHU....ja seal rahus olla õnnelik ja olla kurb ja olla kõik emotsioonid...aga rahus....

Hea tunne on, kui on aega...:)
Kui on aega selleks, et hommikul ärkad nii kaua kui  tahad
ja kohvi teen ka alles kell 14.30...:)

Elu on ainult ja ainult nii huvitav kui seda ise elada!!!!!!!!!!

Ja kõigile neile, kes mõtlevad või tunnevad, et elu on igav ja on igav....siis....ausalt...võib peeglisse vaadata...võib vaadata ka sinna peeglisse, kuhu tekib kujutis ja näed, et juuksed on sassis jne...Aga võib ka teislaadi peeglisse vaadata....Sees on sees olemas...on....ja süüdistada ei ole mõlemal juhul üldse vaja...seda ei ole vaja....siis tuleb midagi muuta....ja tegelikult seda on sama lihtne teha kui iga päev mõelda, et igav on või raske on....lihtsalt...vaja asi keerata vastupidises e siis antud juhul suunas, mis muudab põnevamaks/põnevaks/kergeks vms...

ühesõnaga...
umbes nii ma mõtlen....

...ja siis arstionu küsis a la, et miks ma varem ei tulnud...et ühesõnaga mingid kõõlused on katki...nojah siis...kannan nii palju, kui saan, siis seda mingit toestusvärki...norm...???....muidugi, midagi hullu ei ole kah vast.......


tänane päev oli päris vinge...

In Peace

jah

Ja täna, esimene selline õhtu, kus juhusliukult sõber S. elab ka mulle lähedal ja hüppas läbi....ja jõime vaikselt veini, sest mul juhuslikult 2 pudelit veel kinni olid..ühe avasin...ikkagi ei ole tarvis kahte pudelit kahekesi ju juua....

Ja mul on üks tunne....tunne on see, et.....vaikus...

ja nii ma siis istun...laud on puhas, küünal, vein...kuna veinipokaale ei ole, siis kõlbab ka o.3l A. Le Coq'i klaas.....selline, mingil määral meenutab pokaali...:)

Ilus on....vist.

Aga vahepeal...käisin Balti Noorte Filharmoonias...oli projekt Saksamaal...
ja siis mingil hetkel seal, kohapeal, tekkis küsimus, et kuidas ma lähen tagasi...e kuidas ma tulen tagasi Eestisse....hästi kurb ja imelik hakkas....:(
Aga hästi tore oli seal...sai nalja ja palju muusikat ja oli mõnus aeg..:)
Ja nüüd siis varsti tagasi Saksamaale...ja siis olen ka 5 päeva lihtsalt Berliinis tšillimas...:) näen oma sõpru...jee....aga ainult.....kuradikurat...PeterGabrieli piletid on otsas...kuradikuradikurat....:((
Ja nüüd olin 3 päeva ka Tartus, kodus, seal kodus....tegelesin oma väikse õega..:) kuid ta võib ka tüütu olla...2 ja poole aastane...paras vingukott ka vahel...:)
Peab ikka midagi novembriks välja mõtlema....Pariis????? Olengi ainult ühe korra käinud....Või, aga tegelikult...seda nn perekonda asub ka väljaspool Eesti piire, ehk läheks siis külla vms...:????

Noh...september....show me what you've got!!!!!!!!

Mis veel Itaalias toimus? Suviti on seal selline koht Gasometro või teine link natuke FB'i link....ja selle ehitise kõrval on veidi kultuurikilomeetrit meenutav "tänav", Tiberi jõe ääres siis ka, kus on palju erinevaid telke, lavasid, erinevad DJ'd, baarid, lauajalgpalli mängualad ja palju inimesi....Käisime siis Lucaga ühel õhtul seal....väga lahe oli....soe oli...ühel hetkel vihtusime kõvasti tantsu ka...nii cool oli lihtsalt...ja ma olin nii õnnelik...ja teised olid ka...:)

Ühel neist päevadest Itaalias....ühel sõitsime siis kohta nimega BOMARZO, mis siis kujutab endast parki....kus on palju erinevaid kivist kujutisi. 16. sajandil ehitatud...aga see oli müstiline ja veidi kõhe...vahel oli tunne, nagu kuskil Indoneesias vms...kus on sellised müstilised kujud ja asjad keset metsi....kuigi ma ei ole käinud Indoneesias või muudes sellistes kohtades...:) veel...:)

Aga teel sinna parki....ausalt....mul oli vist enamus ajast lihtsalt suu ammuli ja silmad ka...sest need oliivisalud, mingi pähkipuu salud..., mägikülad....ja just sellised mägikülad, kus majad on halli värvi, kividest laotud, kus väiksed poisid, natuke määrdunud nägude ja kätega, kõlguvad kivitreppidel, erinevatel tasanditel...ja kus teed on kurvilisemad, kui ma kunagi näinud olen ilmselt....ja nii kitsad, et endalgi kõhe sõita, et nende paljude kurvide tagant võib tulla teine auto...mis siis küll saab?

ja elu käib ka mägede otsas...
ja kui siis järgmise kurvi taga oled sama kõrgel kui mõned pilved taamal...siis on ikka imelik küll..

sest eestis...noh, siin ka nagu tõuse mõnikord läbid...aga mitte kunagi sellist vaatepilti enda ees ei kujuta...see tundus nagu natuke ebaloogiline...:)



Vein maitses hästi Itaalias ikka...igal õhtul, kui tema pool olime, siis katuseterrassil ikka mõnusalt sai veini joodud küll....ja ma nautisin lihtsalt iga hetke, seda iga sooja hetke, mis mulle see kliima seal andis....:)

Ja taevas on nii teistsugune, see on müstiline ka...:)

Aga siin, tagasi kodumaal....ma võtsin mantli välja...:(
ja juba lennujaama saabudes....enne maandumist...ma ei tahtnud tagasi....kuigi eesti on ka ilus, väga ilus....ma lihtsalt ei tundnud seda tunnet....

Poolel teel tagasi e. Frankfurdi lennujaamas teen aega parajaks, u 4 tundi on aega....
aga hetkel: "Ma armastan Itaaliat ja päike toidab küll.....seal veel eriti, sest ta on teisiti!"

Eile olin turist Roomas.....sõitsin metrooga keskusesse ja siis sealt alates kõndisin kuni kella 20 ringi ja ma võin öelda, et Rooma on lihtsalt nii ilus.....
Kolmas kord elus olen Roomas, lõpuks käisin ka Colosseumis ära, u pool tunnikest ootasin järjekorras, et pilet osta.....Ei tundunudki nii hull see järjekord.....huvitav oli küll.....ja pilet oli ka veel poole hinnaga, sest olen alla 25 ja Euroopa Liidust...:)

Mis aga eriliselt mulle meeldis enamus ajast....et ma käisin ringi üksi...just sellises tempos, väisasin selliseid kohti nagu just mulle sobis....ja ma kõndisin ringi ka niisama, st ei olnud tarvis alati seada samm mingi järgmise kohani......

ja ilm.....ja siis...nägin apelsine puu otsas tänava ääres....:) ja pilti tegin ka, mõni võibolla oleks mööda tormanud..:)
ja astusin mõnesse poodi sisse, et uudistad....

ja jõin head espressot....

aga siiski, õhtu lõpuks tundus, et ma ei ole näinud veel üldse mitte midagi..:)

Roomas ei piisa kindasti päevast...isegi, kui juba mitmendat korda külastada seda linna...

Mul oli mingi kaardike ka, mille järele orienteeruda ja umbes liikuda....

ja iga nurga peal ma jälle rõõmustasin ja olin õnnelik....sest tõesti, Rooma on lihtsalt nii ilus....nagu filmis....ja ei piisa ainult sellest, et olla turistibussiga ja käia läbi a la Colosseum, Pantheon jms....

Roomas võiks mingi aja elad küll....ja siis loodetavasti kuskil keskel....

Sest mis tegi rõõmu, et on nö peatänavad, siis on kõrvaltänavad, kus on imelised kohvikud jms....ja siis on veel kolmandat tüüpi tänavad, kus eksid ära, kui kaarti pole, aga mis on vaiksed ja lihtsalt see vaikus tuleb nii järksku peale seda ilu ja rõõmu, et imelik hakkab....:)

Pilte kah lisan millalgi paar tükki.....

Tänasel päeval nägin ma minu elu kõige ilusamat kohta maal.....Me käisime mere ääres, linn-mäel, ja rand...Vahemere ääres....kõik on täiuslik...peaaegu kõik....Ma armastan Itaaliat...

ja hetkel ma kuulan hoopis midagi muud, sulest Keith'ilt.....ja ma olen siin, kus on soe ja hea....
mingu kusiganes kõik muu...
ka nii võiks olla kodumaal, et ei peaks kartma, et tuleb külm....ja võtab kaasa ka südame siis, kui keegi on külm....
inimesed on külmad...on küll

Jõin Lucaga õlut....istusime terrassil teisel korrusel...soe on....mõnus on....neil on mingi 7 kassi, kellest umbes viit olen nüüdseks näinud....päris huvitav.....

Homme ma magan ükskõik kui kaua!

Täna, nii kui ma astusin rongist Roma Terminis maha....ma sain aru, et ma olen õiges kohas....sest esimene mõte, mis pähe turgatas oli just selline.......mu suunurgad tõmbusid ülespoole, ehk hing hakkas laulma, kuigi......elus on asju, mis neid suunurki üles ei tõmba....sest mõnel puhul nagu ei oskagi muud teha, kui hinges karjuda või midagi muud peale naeratamise teha......on nii...
igatahes, ma olen siin.....:)

aga ikkagi, ükspäev mul koitis, et miks mõni usub...

Ja juba olen Itaalias...Sõidan Rooma poole....maganud ei ole eriti...aga see selleks....ootan juba põnevusega, et mis ja kes ja kus seal Roomas siis lõppude lõpuks saama hakkab...

Ilm on suvi!...Ilm on palav!...Ilm on päike!

3 kontserti antud...Üks Saksamaal, 2 Itaalias....

Ahjaa...üks neist kontsertidest oli siis ühes umbes 1000 aastat vanas kloostris...muide, sealt siis pärit ka see vennike, kes noodijooned meile andis...Guido....

Klooster oli väga ilus....oli tõesti väga ilus...ainult see eest palav, hästi palav...

Saksamaal asusime väga Austria piiri lähedal....mägede vahel....

mõelda vaid, kui hommikul hotellis kardinad eest tõmmata, siis tervitasid mind päike, maaliline mäestikuvaade ja suvi....

Ma käisin ka esimest korda sel suvel ujumas....hotelli kõrval oli bassein...päris piinlik, et mitte looduslik rand vms ei olnud minu esimene supluspaik...aga mõnus oli see-eest ikka...:)

Ja sõitsime öösel läbi Alpide ca 555 km Saksamaalt Italiasse...vahepeal kostitas meid paduvihm ja äike...aga see oli äärmiselt lummav kui äike lööb teisel pool mägesid, siis on kõik hetkeks siluetina näha...veidike hirmutav ka muidugi...eriti see, et bussijuht oma sõidustiiliga ei lummanud..

Aga mis muud, kui......et elu elada on elus tunne!

Ah, mõni pildike võibolla tuleb ka....

Siin on täiesti suvi....siin on lausa mõnus...kui hommikul vannitoas akna lahti tegin, siis toitis mind päike ja mõnus palavus....:) ehk siis olen Itaalias....Imolas hetkel...küll ma sinna Rooma ka jõuan...:)
Pikemalt kirjutan mõni teine kord...:)

viisakas viis elamiseks: ühest kohvrist teise kohvrisse

algas päev kell...siis oli vara...pakin siin S ja A juures oma asju...siis on nii palju toimetusi, et ma vist lähen pooleks...aga pole hullu...homme ma ei pea enam eriti mõtlema, et kus mis ja kes...sest siis....siis on vist enam-vähem mingiteks päevadeks selge, et mis kell ja kus olema peab....on ehk minulgi iisim see värk siin maamunal hetkeks....
einoh, põnevust ma olen ju oodanudki...:)
ja siis 21. august...olen nelja tuule käes, peaaegu, st sõidan Rooma ja vaatan, mis edasi saab...:):):):):):)


mul on tunne, on alati tegelikult olnud...et esiteks, head asjad minuga juhtuvad....
ja nüüd, üha enam...et ma tean, et minuga juhtub midagi sellist, mis lihtsalt on ülemõistuse...st ma ei oska mitte kui ühte sündmust ette arvata.....just selliselt tundes on tunne eriti vinge...kui see õudne lause nüüd üldse kellelegi kohale jõuab.....



kuradikuradi mõnus

Kas te teate, mis teis toimub, mis teeb teie süda ja hing?......
kas ta tunneb või mis ta tunneb...?

jah ja veel jah ja kes veel näinud ei ole siis see ka jah

...mis on hea täna...

sügav vihm ja selle hääl klaaside taga

kummikud jalas, kui vihma sajab

teadmatus, sest peale seda tuleb midagi, mis on üllatav ja varem ei ole olnud – pealeteadmatus
sõbrad, kes lasevad hommikul peaaegu hommikumantlis uksest sisse ja sõbrad, kes teevad üllatusvisiite...nad vist hoolivad.


aga mis jääb alati olema...ja mida ma täna mõtlesin,et kui, kummikud jalas, koju kõndisin nüüd just, mingi pool tunnikest tagasi e öösel siis....mida ma ka kunagi välja kuidagi ilusasti vist ütlesin, et kui võiks maailma jääda üks heli, siis oleks see rhodes'i hääl, tämber...
ja mis sobiks paremini kui see tänase ja selle aja üleüldsusega, mis on õues, mis on sees ja mis on...

Nonii...reedel siis juba minema siit....kuni 26ndani...lootuses/teadmises, et reisi teine pool kostitab mind kuldse liiva, merelainete, rõõmsa Rooma, toredate inimeste ja võõra kultuuriga....:)
aeg näitab siis, mis lõpuks kokku väändub sest välismaailma külastamisest...sest sisemine maailm...ta on hetkel nii, nagu ta on....
vot...
eile oleksin pidanud naerukrampide kätte ära surema....miks?
sest need kurikuulsad indiaanlased või kes iganes nad ka ei oleks....ARTISTID paaniflöötide jms saatel....nad olid viru kõrval...ja hahahahahaha....nende kavasse oli lisandunud ka tants...mina ei olnud vähemalt varem näinud sellist asja...jummel küll...what's next......ma pakun, et eurovisioonil osalemine...igatahes....

Niisugused kokkusattumused ja värgid, et hoia ja keela...
päev algas enam-vähem...
ja siis välk ja pauk, ilusast suurest aknast paistis midagi seesugust, kedagi seesugust, et minu süda jättis löögi vahele, löögid vist...mõtlesin, et kas nüüd hingan või mitte...jne...

lõppes aga teisiti...käisin majas, kus ei ole veel käinud...selline eestiaegne, aga selline, kus ei ole käinud...tore....


enne seda, päeval, vanalinnas ühes korteris, kus ka tiibklaver keset elutuba seisis, tegelikult nurgas, aga ruumi tema ümber ka hunnikus...
ja sealt siis ka tänase päeva kokkusattumusteraja üks kild....eesti on tõepoolest väike...kuskilt keegi mäletab, mis ise juba veits ära ununenud...aga nii ongi...tõdemus, tee ja ela palju, küll siis teiste abiga oma eluloo ka kirja panna saad, sest paljud sündmused on endal meelest läinud, või on nad kuskil nii, et nad ei tule meelde...kui aga meenutab keegi, siis on huvitav endalgi...ja siis on, et johhaidii, et miskid asjad juhtunud on üldse...:)  noh, mõnikord ei tule naer küll esimese asjana meelde mõne sündmuse puhul...:)


vahel ei tunne ma ennast üldse hästi....normaalne, jah?

Põhimõtteliselt on seis endine...aga missugune...ei ütle kah...kes julgeb, see küsib...kes küsib, siis ootab, kas vastuse ka saab...keeruline...

aga nädalavahetus...patareiv ja erlikese sünna...mõlemad olid õujee...natuke alkoholi (mida iganes see natuke ka ei tähendaks), palju tantsu......toredad inimesed...aitäh...

ja ma juba ootan, et Rooma mind üllatab ja kõik need kandid, mida väisan...

Nii unes kui ka ilmsi – vaikus enne tormi

Siis kiire postitus.
Eile oli kontsertsreis Riiga...Ja juba sellest olustikust seal vanalinnas – mulle meeldiks seal veel käia ja olla....


Ja täna....mul on rahulikult aega nüüd õhtul...tassis on kohvi ootamas...noodipult on valmis, pill on ka ootel...
ja mina...hetkel istun köögi laua taga ja naudin tuult, mis vist tundub, et on enne-tormi-tuul...aga ei tea..

Eile...sõitsime tagasi...kell oli mingi 1-2 juba...ja selline äike, vihm, tuul....just see äike...bussis oli vist pidevalt valge....hirm oli ka natuke...
Aga see äike, need sähvatused...võimas ja imelik tunne oli sees...vaatepilt oli muidugi peaaaegu uskumatu..

Täna...mul tõepoolest ei ole olnud sellist päeva veel sel suvel, kus ma istun rahulikult....isegi proovis käidud ja Marigagi kokku saadud...hommikul noodidki Silja juures prinditud...ja mul on rahulik ja mul on aega...uskumatu...see on uskumatu...ja ma ei ole seal V-s tööl...uskumatu lihtsalt....Ja ma naudin...ma peaaegu naudin...sest tegelikult...
mul on suhteliselt energia otsas kogu sest "asjast"...aga ma mõistan...et....noh...hullem...saab ka olla...absoluutselt...

Mu hing laulab ka

inimesed erinevad...

ja täna kurdeti, et alkoholikapi uks ei lähe enam kinni....:)

vaat, kus lops...

Mul hakkab kops üle maksa minema vaikselt, aga millest, sellest mitte ei viitsi siia kirjutada...

Algab vist selle aasta stressileveli 3. saabumine, sest lähenevad nii mitmed asjad...millest mõni toob ka leevendust, ajutist vast....ja mõni vastupidi...normaalne..kuidas siis oled, kui on nii erinevad poolused ja nii erinevad asjad minu ümber....mõttepaus

Kus kohast ma võtan aega juurde, mul ei ole kuskilt seda võtta...alleeaaa...kaskekaske...

Aga tänagi algas päev teisiti, kui üleeile näiteks.....

oooeehhhhh....

kui tooks leevendust jäätis, siis ma sööks, kui tooks leevendust šokolaad, siis ma ka sööks seda...aga ei too, järelikult, ei söö....

Ah, muusika ikka toob.....

Võibolla toob ka kunagi minu kapid täis parimat viskit ja mõnusaid õhtuid...:)

Kes veel testivad mu tugevust, ahh?

Live and Learn

No tõepoolest on nii....et elamine paneb õppima ja õppimine paneb elama..see on see nokk kinni ja saba lahti vist..
Aga tänane päev tõi minu juurde 3 üllatust...head ja inimlikud üllatused...:)

Ja ma ikka saan aru...et minu bioloogiline keha ärkab üles alles kella 16 ajal...sest enne seda on mul küll tunne, et veri, kas ta ringleb või mis ta teeb...
ma ei olegi veel päris täpselt viimasel ajal aru saanud, et mis värk on...
seda ma tean, et üldiselt on mul mingi värk sellega, et isegi, kui joon või ei joo kohvi hommikul, siis mingi tund pärast ärkamist on selline tunne, et nüüd igasugune ringlus mu sees on nii miinimumis...veider tunne on siis...ja siis ta hakkab tagasi tulema. ja siis on normalinormali..
ja siis nüüd, passin ma üleval...eksju tark...hahaha...oi
homme ju ka vara üles...

aga head asjad, need juhtuvad minuga, sest ma olen....ehe

Esimene

Teine e aunaste põsed

Kolmas e tants sees ja väljas

Ma just käisin öises koduaias....ja mul hakkas nii ilus/kurb, et nutt tuli peale...
kõige parem lõhn on suvises koduaias tähistaeva all
on soe, on ilusad helid ja nii hea lõhn, koduaia lõhn.....õunad on peaaegu valmis...korjasin paar tükki kohe söömiseks...ma olin selle tunde unustanud...
ma ei tahagi enam ära minna....ma tõesti ei taha...sest see lõhn tõi pisarad silma...
aga mis ma nüüd teen???

Kodus on ikka hea olla...Tartus oli täna siis viimane kontsert sel nädalal....Oeh, päris läbi võttis see nädal.
Ja tegelikult...Ma täna jään rahulikult koju tiksuma...Ei lähe kuskile linna...Sest ma ei viitsi...Ma tahan ärgata vara, et võimalikult palju aega aias veeta, muru peal ja süüa tühjaks marjapõõsad, õunapuud..:) Noh,natuke näksida.....
Noh, ega homme ongi ainuke vaba päevake...:)

Täna siis selle veidike hullumeelse nädala viimane kontsert Tartu Jaani kirikus.
Aga see-eest ikka vist kehtib ütlemine ka siinkohal et "Lõpp hea, kõik hea" ???


Miks peab laupäeva hommikul kell 8 ehitama aeda?????
Miks ei võiks alustada kell 11....




Oh, seda eilset õhtut küll...

Ma ikka pean kindlasti kehtestama endale ühe reegli, et numbrit ei anna kuhugile ja kellelegi välja ilma, et ma tõesti tahaks seda....
Aga samas....mine sa tea, mis kandist jällegi on hea omada tuttavaid...:) eksju....

Magamine tasub end ära..kuna ärkasin täna 11.30 lõpuks...ja tunnen, et veri juba liigub...
Eile näiteks rahulikult ilma silmagi pilgutamata magasin poole üheni...ja siis korraks tõusin, siis lesisin edasi...On küll normaalne...suvi on....ei maganud sisse...kuigi korraks oli ikkagi paanika, et mis/kus/kas ma pean kuskil olema???
Ja siis sai selgeks, et kontsert on tallinnas ja väljasõitu ei ole vms....aega on...

velvet on ilus lugu, mis aegadest juba ilus olnud

aga tänane päev jällegi on olnud selline, et noh, on olnud inimesi, kes hakkasid minuga rääkima, olid..

oli siis üks inimene, kes oli ilma juusteta kah....ja ta algul valetas enda kohta ja siis ta ütles, et valetas ja siis rääkis tõtt....ütles, et ikkagi ei saa mulle valetada, et enda ees hakkab ka häbi...

ja rääkis, et naisest läks lahku, sest liiga mitu korda oli neil seda, et kaotasid lapse...elu on imelik...

on küll...

ja siis kui ma tahtsin vetsu minna enne koduteed, siis läksin sinna Kolmjala kõrvale pleissi, siis seal mingi seltskond, trio, esines, vahel võttis nagu veits jala liikuma ka...aga siis, nad esinesid ära "kõva" šõuga ja siis....ma peale asutust asusin koduteele...enne siis paar sõna mõnega seal veel, kes siis esinesid..sest mul oli viula ka kaasas, peale kontserti ise kah linna siis, sest kodutee on sealt läbi siis...

vaatab, mis elu toob...võibolla uuesti seal vanas linnas...elan.näen...

miskit on imelik...

Täna siis Pärnus oli kontsert...
eile Kuressaares....ja ma magasin täiesti-täiesti sisse...ehk siis buss juba liikus, kui mina veel kodus teki all olin, kalamaja tsoonis.....ärkasin ema kõne peale, igaks juhuks küsisin kella...ja tollest hetkest alates läks hästi kiireks...taksoga Pääskülla, ainuke asi, mis ma suutsin mõelda, et viiul-noodid...ok, õue taksosse...:)

 ja siis ikkagi ei jõudnud teised mind oodata, nii et siis istusin Kuressaare bussile tund hiljem sealt samast vana-pääskülast....
ja magasin bussis ja magasin bussis edasi peale praami...
aga ma mõtlen, et ma ei ole kunagi niimoodi sisse maganud...nagu kontserdile väljasõidul vms tähtsal asjal...aga praegu ma ainult magaks.....ja magaks....ja magaks...


aga tuli meelde, et ükskord ma käisin temaga Kolmjalas tikke ostmas....
ma ütlen, et elus juhtub asju...või siis vähemalt minuga juhtub asju, mida ma oodata ei oska, aga mis jäävad meelde ja on osa unistustest...mitte, et see oleks olnud minu unistus, et minna temaga tikke ostma poodi...aga ma mäletan, kui ma sain tema plaadi, siis juba veel mõne...ja siis kui ma mõtlesin, et noh, oleks tore kohtuda...a vot....läks nii, et kohtusingi....ja veel suurejooneliselt, st et noh, autogrammi küsisin kohe alguses ära, et hiljem meelest ei läheks....no ja siis pärast kontserti, mis ikka tavaliselt tehakse...praasdnik...ütleme nii, et oli praasdnik siuke, et järgmine päev ei olnud just eriti hea, seda ma mäletan kah....aga mind ka paluti tema enda poolt, et ma jääks nendega...
aga see oli juba ikka veits aega tagasi..

Aga siin vahepeal...on igast tegemisi olnud...mu esimene täiesti vaba päev on nüüd üle mitme kuu 4. augustil....ajee...selle peale peaks ju toosti võtma???:)öh...lähen magama hoopis....

ja juhtumisi samuti...


ja kogu selliste asjade summana ma tean, et minuga juhtub elus ainult kõik hea....või minu juurde tuleb hea...vahel hea pöörab halvaks ainult...aga siis ta jälle muundub ja toob minu juurde järgmise asja, mis tuleb nurgast, kust ei tea, et üldse midagi olemas on...vms...
ah, jälle see filosoofia või..

ja kõige parem heli on ikkagi vaikusel....ja õhtusel vaikusel on eriline iseloom..

Eilsesse/tänasesse päeva mahtus lisaks ka väike tantsulka...mõned dringid....ja ise olemine...Ahoi

lihtsalt nii hea
seda peab kuulama valjult! (no loodetavasti on siis kõlarid ja bass kõigil kodudes valmis)


ja eilne tantsa oli nii hea, teate, ma, jah, armastan ikka tantsida ka...


Ma armastan elu selle eest, et ma saan tantsida...:)


Täna, tööl...ja otse peole...:)

Ehmatusel pole piire!

No...
viimasel ajal on kõik kohad, kus ma olen olnud, st öösel, kodu....las ta siis olla...Hetke, st varsti, olen jälle enam-vähem paikne, korraks...
Siis tegelikult ma mõtlesin, et Eestis ma viibin see aasta ka ikka natuke...september peaaegu terve kuu ära, oktoober siis reis ja külastan Berliinis sõpru pärast töist osa...
August, mis kohe-kohe ukse taga, sel kuul siis ma reisin kah, külastan siis pärast töist osa Roomas oma sõpru ja nende sõpru....
Ja siis...noh, küll ma november ja detsember ka midagi välja mõtlen....


Ja hetk tagasi jõudsin siis uuesti siia koju, kust ma viisin kaks kotitäit asju teise koju...
...kopp on ees ka, aga õnneks, ma tean, et minuga juhtub ainult kõik hea...


Ja juba on juhtunud rohkem, kui mõnel eelneval ajal...ainult noh, ühe väikse-suure erandiga....
Muidugi, kui siin hakata meenutama, siis on ka nii, et mõnikord päris ei meenu ja meenutada ei taha ka...:)

Ja ma tean, et enda elu saab põnevaks elada ainult ise....ehk siis, et teised ei tohi minu elu elama hakata ja mina ei tohi seda lasta ja vastupidid ka...:)

Ausalt ka?

Sellise koera ilmaga saab ainult minna poodi veini järele pärast tööpäeva ja veel väikest viiulimängu!


Stressiaste on miljon

Iseenda peremees.....
Kas õnn või õnnetus....

Hommikune äratus on see, kui väike õde ronib voodisse ja kindlal toonil nõuab lammas Shauni....Normaalne...eks ma siis võtan ja lasen talle lammast....:)
Eile oli kontsert, täna on kontsert....mõnus...ilmselt plaanin õhtul minna linna....Tartut väisata....

Istun lõpuks peale pikka päeva maha ja tunnen, et on mõnus...mõnus on...sest mulle meeldib mingil hetkel ka kaugustest kostev linnakohin..kuigi vajaks sellist olemist, et oled keset metsa ja keegi ei kuule, ei ole ja ei näe....Ja tegelikult need linnakohina kaugused ei olegi nii kaugel, õigemini siis siin samas, rohkem kui paar korrust all pool on linna üks tuiksooni....Ilus, elus ja valus võin ka lisada....
Valus on muidugi....Aga ei hakka siinkohal põhjendama...
Huvitav on ka...sest ma elan, ma elan, ma elan, ma elan...
Ja eluga kaasnevadki emotsioonid....neist kerkib esile asju....tegusid, olusid, ilusid, valusid....huvisid....

Jah, oli pikk päev...10-22...Kaunis, eks?
Aga õnneks mitmel rindel....

See on ka huvitav....Et graafik on päris tihe...
Aga siis ülehomme juba korraks Tartusse, mu õed ja vend, ema....
Aed, kus kindlasti viskan pikali ja naudin ennast murul....:) Loodetavasti päiksel lasen ka ennast võtta...:)

Teate, hea meel, et mul on sõpru, kes on tõelised sõbrad....

Nad on sellised, et annaks neile kõik, kui saaks ja annan nii palju kui saan...:) Ja sa tead, et nemad teevad ka, mis nende võimuses ja lahkuses....sest mõned asjad on tingimusteta...

Muidugi, mõned inimesed reedavad, aga reedavad ka iseendid...

pika nokaga angerjas..................

Vot, biitlite "HELP" on tänase päeva märksõna, ammu juba ei ole kuulanud kah niimoodi, et kohe paneks peale ja koristaks ja võnguks selle saatel, samal ajal on muidugi koristuslapp käes...:)

Kaks maandavat tegevust, mis ühtlasi toodavad kasu: muusika kuulamine ja koristamine...
Muusika kuulamine iseenesest  vist ei ole kohe nii nähtav, aga äkki on kah..
Kui kodu on korras, siis ikka pikali oma kola otsa on raske kukkuda...siit õpetussõnad vist, iseendale ma pakuks ka, et korista enda sisemist poolt!
Vastik, kui lisaks endale veel keegi teine sinna prahti tekitab....Õujeee....
Aga aidata, esialgu ikka ise ja siis teised...ma arvan.

ja veel

mitu korda järjest


aga tegelikult...mis see on kui tulevad krokodilli pisarad? Ahh?

Ma ootan juba augustit ja seda hetke, kus ma lesin kuskil Rooma lähistel liivadel ja suplen mõnusas merevees ja käin ringi mööda linna ja teen, mis pähe tuleb....

Mis värvi olen mina?

Mina ja minu väike koopia, õde

Kes Miki kruusist puudu on tundnud, varsti ta tuleb taas....:)

Vahel peab veits mingit suva pildikraami ka üles riputama...:)

Ma olen kodutu.....Ma olen Silja ja Arlise juures, natuke koristan...mulle meeldib ju ikka ajast ja aega koristamisega ennast ka maandada....Ja tulin koju, st siia hetkel. ja lasin jänese lahti.Vot.tak.

Ja siis ma sain aru, et ta ikka jookseb ka minu järele.Panin süüa, panin uue vee...Ja ta ikka jooksis...:)

Ja kuulan mussi...Natuke mõtlesin siin niisama ka....elu õle või mis iganes....Läheb, kuidas läheb...Ja ma pean olema rahul, sest ses mõttes, et eks ma ise ka seda ise teen, oma elu siis...Ei tohi kunagi lasta ennast ära kaotada!!!!!!

No see melomaania on üks asi...
Teine asi on see, kui korraks oled olnud millestki eemal, siis saad aru, et kui palju armastad midagi.....
Eile seal kontserdil Jaani kirikus, ma tõepoolest sain aru, et ma tahaks ise istuda seal orkestri sees nii väga ja teha nii ilusat asja ja olla selle keskel...Aga selle asemel, ma kuulasin, vaatasin kiriku lakke, panin silmad kinni, omasin sellist aeg-ruumi sel hetkel, mis oli selline must, kui silmad on kinni ja oli muusika, mina minus eneses ja muusika...Siis tulid pisarad...ise tulid...tulid nii, et pidin neid tagasi hoidma suhteliselt tugeva väega.....Ja ma uuesti-uuesti sain aru, et ma armastan muusikat ja viiulimängu ja ma tahan seda teha olgu, mis on ja tulgu, mis tuleb....
Ja ilmselt kehtib see ka muu kohta elus...sest Muusika on ikkagi, mida keegi ei saa lõhkuda, see on...järelikult ka muu.....Ütleme nii, et selle muusika kaudu siis ma nagu natuke defineerin oma elu....Päris ilus mõte...Ma ei olegi sellises sõnastuses kunagi otseselt seda mõelnud...Jällegi üks ilus aste...kust kuhu minna ja olla....Just aste, kust olla....
Filosoofia filosoofiaks....see on siis, kui see tuleb ja tuleb ta siis, kui on miskit, mis on teinud mind kuidagi...teinud, st et muutnud miskit asja või olu...

ja praeguse muutuse järjel on mu elu selline, et.....mitmekülgne....ja ta läheb nii, et ma kindlasti ei tea, mis on siis kui ülehomme....no põhimõtteliselt ma tean, et mis on, vähemalt seda, et kuidas ta peaks olema...aga hoopis teine on see, et mis selle jooksul juhtub või mismoodi see mõjutatud saab...
Nagu täna....Ma ütlen, et aasta 2013 stressi level 2 hakkas pihta...Peaaegu nagu see...SuperMario maa-alune level...Ma ei tea...tuli lihtsalt selline võrdlus....

Aga ühte asja ma tunnen, et energia on elu alus...Kui on energia, siis on ka elu...Samas...elu on võibolla vahel viinud teele, mis on nagu negatiivse energiaga, st tõmbab minema, või käimas on mingid asjad, mis tõmbavad sind tühjaks nagu kaltsulapi...aga siis, siis nagu ei ole kuskile väga enam minna...(samas, eks on ikka, alati on ka võimalus hullemaks)....ja siis....ei püüa, ei taha, ei ole põhjust...siis on see filmi võrdlus, et elu tuleb ise sinu juurde....Aga miks elu tuleb siis, kui on miskit tavaliselt halvasti läinud....

Kas see on mingi minu enda saatuse asi või?


Head ikka on hea tunda...Aga miks kurat peab liiga tihti hea tulema pärast halba?...sest pärast negatiivset on juba kasvõi selline hea, mis tegelikult ei ole hea, hea....
No ja siis jõuan edasi mõeldes ikka tagasi selle juurde, et on üks alustala, mis minu juurest ei lahku....

elu, ilu ja valu - kõik saab siin kokku ja südamepõhja armastus

:)

Mu eluaegne armastus on nemad......on ja jäävad ja kõik, mis on neis ja mida nad teevad...


Muidugi, täna, teine päev sel suvel rannas...Ilmselt olin unustanud, mis tähendab, kui päikseprillid terve aja on peas...st...õhtul hakkas mõnusalt punetama ja lihtsalt olin endale prillid näkku päevitanud...:) ei ole eriti ilus....:)


Ilus oli kontsert täna Jaani kirikus...

:)

Nonii....nonii, daamid ja härrad....
Elu teeb vempe nii, et ise ka ei usu....
Kui mul oleks võimalus, siis ma filmiks ja annaks teile ka vaadata....Seega, ilmselgelt tuleb hakata mõtlema ka filminduse peale...:D

Mis ta siis teeb, see elu ma mõtlen?


See on see, kui ta tuleb sinu juurde siis ja hakkab energiat tooma....:) Mulle meeldib...
Kuidas ta energiat toob?


Ta toob nii, et viskab sind ja loobib sind sinna, kuhu sa ei ole sattunud näiteks viimase kahe aasta jooksul....Muidugi, armastus jääb, ta lihtsalt on olemas, mis ma sinna teha siis saan...ja seetõttu, ma tean, et ma armastan ka elu...:)   Las ta siis olla, see, et elu vahel minuga on teinud asju, mis on nii.....sõnulseletamatult vastikud....vastikud selle pärast, et liiga hea olen olnud....:)


Ma hakkan nüüd "halvaks" jälle.....:)   see on ka ilus


Head aega! Jah, tõepoolest, HEAD     AEGA

Kõigile, kes eetrit kuulasid....vaatasid, lugesid....Eeter on see, mis on minuga juhtunud....


Mõistan, et mitte ei pruugi mitte midagi aru saada.....Aga kui filmi teen ja muusika sinna otsa loon, küll siis on aega vaadata ka endal....Hetkel tuleb elada...
Tegelikult väga hea võrdlus, et küll ma ise siis hiljem vaatan, mis ma hetkel elan...vottak

Elu

Em..., mida mina teen või mida elu minuga teeb...:)?????
Kas nutta või naerda...

Ütleme nii, et tänane päev ei oleks pidanud üldse nii minema, aga läks....Ma käisin juba kohtades, kus ma ei ole paari aasta jooksul käinud, tegelikult kunagi ei ole käinud...:)




Kas see on see, kui vahid molli näoga ja käid oma rada ja siis elu tuleb ise su juurde, lased juhtuda, kas siis meeldib samal ajal või ei meeldika, aga ikkagi lased juhutuda....:)


See ongi seee.....Et käid ringi, mitte midagi sind ei huvita, aga sina kõike huvitad....:)
Elu



Ja samal ajal nii halb.

Õujee

Tartu!
poolteist päeva....


Mu elu on imelik....ma ei saa tast vahel aru, et mis plaan on siis minuga????

päris huvitav, et olen siin, siin punktis, kus nagu hetkel....ma ei oska seda tunnet kirjeldada....Siuke tunne, et hakkan kindlust ehitama....justnimelt....kindlust....jällegi nagu mitmemõtteline...

Muusikast siis....mis täna õhtu toob...:) Aegade tagant tuleb meelde, et esimese arvuti, kodu lauaarvuti siis, mis me saime koju....seal esimene lugu, mis soulseek (oli selline programmgi veel..) mulle tõi oli see.....esimene lugu

Ja mis ma täna veel selles vanas arvutis sorades endale meenutasin, et mingil hetkel oli minu lemmikute lugude hulgas see...ja see oli mu lemmik, sest selle loo 1:57 juhtuv ja sõnades juhtuv ka....ja ma võisin seda kuulata sellest hetkest repeat'i nii mitu korda, et ma tõesti ei loendanud.....see lugu siis.... c'mon c'mon   ja ta hääl, selline valus ka natuke ja see koht...



Kui ma kuulan kontserti, siis mulle tõesti meeldib jälgida ja tunnetada pillimeeste vahelist suhtlust....naljad, vimkad.....mingid ebakõlad, mis ilmselt paljudele midagi ei ütlegi.....nende näoilmed, sest neist on huvitav asju välja lugeda....sünergia....See on huvitav....ja sellest tekkiv muusika...


ja muidugi see lugu   õujee

kell 4.03 on linnas vaikne, on soe, on vihmajälgedene asfalt ja mõtled tagasi, et just nägin oma parimaid kamraade, keda ammu näinud ei ole...
oh, seda elu ilu....kui kõnnid siis kodukese poole....ja on valge...on ilus...on valus, aga on ilus.....on tegelikult väga valus......http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=kHg-PhseKOQ&feature=endscreen



Ja siis hakkab kummitama see lookene, samal ajal sobiv ka ju.......:) http://www.youtube.com/watch?v=FduVpVO0gMQ
mis see aasta siis oli, kui ma selle saatel tartus kodu poole iga päev kõndisin ja kui päike tõusma hakkas alles...OH NEID AEGU......


JA SIIS ...mõtled tänasele päevale tagasi, mis oma tapvas pikkuses pakkus nii palju....pakkus väga väikestes hetkedes, aga need hetked olid erilised.....:) need hetked on alati hästi erilised...sest....lõppude lõpuks, mis loeb on see, et keegi hoolib...jah, sa tunned, et hoolib, sest sa lihtsalt oled kuidagi eriline temale...kellele iganes siis ja kes iganes siis kellegi poolt seda ilusat hoolt ja armastust tunneb...:)

Minu sõbrad...

TEILE...maailma ilusaim lugu...maailma ilusaim lugu

Ütleme nii, et kas parim või halvim?????......Valik on siis kelle või mille teha?......Äkki ongi nii, et ma lihtsalt olen liiga hea neile....kellele siis???....
Mis on minu tee???....Ah, ta tuleb ikka...Ja ma olen ikkka....Aga kus või mis?
You tell me!!!


Edasi, edasi, kuhu edasi....kus on need tähed-inimesed....On nad tegelikult ka siin? On küll...

Mis ma teen?
Kuulan mussi, lakin läbipaistva lakiga küüsi pool hämaras ja joon üht poolsooja õlut...Poolsoe õlu, sest külmkapiga on veel oma diil...
Mõnus...Vaba ja Vahetu...

:)

Läbipaistev lakk on tore...sest sõltuvalt mu erialast, ainuke, mis ma üldse peale tõmban küüntele...ja see ei jää kole...sest ...kui ma punasega sõrmed värvin, siis juba esimese või teise küüne juures ma olen ahastuses, sest ma ei oska lakkida tegelikult...:) õudne ja rõve jääb...Ja ei ole ilus..:)
Varbaküüned on veits teine teema...:) Ei oska, aga vahel "maalin" ikka, harva...aga maalin...



Ma ei roni ainult puu otsas...:)

Elu elada...elada elu

Ma kuulan laulu, laule, muusikat...
Ma olen üksi....ma koristan...ma tunnen mõnu elust ja ilust ja muusikast....:) Hetkel küll...:) Jah, just sel poolel tunnil või sellel tunnil või sellel päeval....

Mulle meeldib...
et saab endale ligi lasta palju asju, tegelikult nii palju, kui ise tahad, otsid või saad või lubad..


Ja keegi teine seda sinu eest ei otsusta...:)


Ja kui abimees on siinsamas kõrval, üks mõnus pudelike...:) siis ei vii mu headust minu seest mitte keegi mitte kuhugi...Pudeleid on palju ja jooke kah..:)

Aga see selleks...


JA kui päris aus olla....Siis nagu ikka...mulle meeldib, kui inimesed tunnevad, kui teised tunnevad...tunnevad emotsioone.....see ongi ju elamine, või vähemalt minu jaoks üks suur osa sellest.....Et midagi tunda...Ja mina tunnen....Mis siis, et vahel on see lihtsalt nii õudne, et enam ei taha-ei jaksa-ei jõua-ei saa.....Aga kuidagi ikka saab.....

Et jah, siis on jälle, mis on elu....Elu on elamine....ELAGEM!!!!!

Vaikuste hetked on ka vääga olulised...Mis on see? Lihtsalt: oled pikali, lamad, vait, pole miskit muud, elad...

Jah....Ma olen ikka üpris tihti viimasel ajal ennast uuesti ja uuesti leidnud mõttelt, et .....Kas ma täna rääkisin, kui ma olin üksi või olen ma terve päeva vaikinud...Ja ma ootan, et üha enam ja enam tuleks neid aegu, päevi, hetki....Noh...Väike kitsendus asjal on...Kui oled kuskil väliskeskkonnas, st mujal kui koduses kohas, siis muidugi..tekib mingit konversatsiooni ikka...Mühaklikkust ei pea ka aretama...Vastad, konverseerid, kuigi...Vahel ei tahaks nagu eriti oma mõtetest ja endast välja tulla....Ahhhaa....Võibolla ma mõistan kunagi oma isa...:)

Mis....Nagu kunagi ma enda jaoks mõtlesin....et mingid liigutavad rütmid ja muusika ja mulle meeldib tantsida...Ma armastan...:)


Mis on veel elus ilus? Tuli....
Väga mitmemõtteline...Keegi tuli? Kui keegi tuleb, siis ta ka tavaliselt läheb?...Vist nii küll..
Tuli, elav tuli.....Mõnus ja rahustav ja samas päris kuum
Tuli minus eneses, vahel on tunne, et....nüüd võiks ta fööniksina tuhast tõusta....I know....one day it'll happen....I'll make it happen...:)

Aga pagan...Käsi on veits hellem...

Ilu tapab ära

Ma olin tundnud puudust ja unustanud, kuidas on palja jalu aias ringi käia, kuidas on murul aias pikutada päikse käes...
kuidas on oma peenrast maasikaid võtta
kuidas pere juures on
kuidas on aias lõket teha ja veidi veini juua
kuidas meie aed on ilus
kuidas televiisorist saateid vaadata

Mulle on alati meeldinud ilu ja valu...Ilus on valus ja valus on ilus

2008 kirjutasin nii: "nii hea, et on olemas muusikat, mis on kõigi narkootikumide ja alkoholi asendaja...ja kui veel laivis.oioioioioioi....nojaaa...radiohead...ma vist jäängi sellest rääkima ja meenutama..eile panin plaadi õhtul peale.mitte üldse taotluslikult, et tahaks tunnet...tahtsin midagi hea...ja tuli aga see super-tunne peale...kõikkõik tuli meelde ja jälle minu sisse..."

Tule kõik meelde ja minu sisse tagasi!!!!!!!

Mis on mu viga...

Täna ronis õnn käe peal....

Vihma hääl on rahusti....
Vihma hääl on ilus...
Vihma hääl on huvitav...
Vihma hääl on hea...


Ma kuulan teda...mõnusasti pladiseb maapinnale, teele...ja ta on akna taga...ja mu ümber on paekivi seinad...Mõnus on...

Ei ole olemas....

Unetus vs....

noh nii...mõnus kui vaikne tuul öösel peale puhub...või mööda õigemini...mõnus kui 2 tekki ja üks katab ja natuke teine ka vajadusel...Mõnus kui....


kui hommik algab hoopis teisiti, kui õhtul mõtled, et võiks hakata, peale sauna..üksi kütad, üksi leili viskad..OH.KUI MÕNUS....ja ühtäkki ei ole kah ikkagi nii mõnus...hommikul siis...

AGA mõnus on äratuskella edasi lükata ja lükata ja lükata...

JA VAIKUS ON IKKA VEEL

Kuuse 1 Oksa 2 Haru 3

Mis teevad hommiku heaks:

• kohvioad ja nende lõhn....mmmm...
• vanakooli kohviubade purustaja
• filterkann
• veekeetja
• tomat, mis lõhnab ja maitseb nagu tomat
• päevalilleseemned
• päike õues ja toas
• varahommikune soojus-jahedus enne leitsakut, aknad on praokil ja mõnus tuuleke juurde
• vaikne ja mõnus muusika või vaikus

Mu väike õde, 2 aastane ja 4 kuune, helistas mulle (ema abiga) ja küsis: "Kl(r)isti, kuna tuled?".....ja päris mitu korda...Eks ma siis ikka tahan ja püüan Tartusse minna.....Aga hetkel on hektiline ja päev ja päev ja ainult päev korraga...Mõnus kah....

Vaikus on hea...
Hetke kogemine veel parem
Tunne, et aeg nagu liigub ja ei liigu ka...
(See vist on see, mis on Tartusse alati jõudes eriti võimendatud, sest linn ise on selline...)



Ja muud pole vajagi........

MINU ELU

Noh, ma ei tea...Kuidas siis nüüd....aga ma ei teagi.......jahhhhhh...

Palju asju ja samas ei mitte midagi....See nii siis alati vist ongi...Et siis palju õnne mulle väikse etteajastusega juba ära...Üks päev tuleb...aga samas tuleb mitu päeva....tuleb homme...Ja tuleb ülehomme.....Tuleb ja nad vist jäävadki tulema...Palju õnne mulle veelkord..

Täna ma kogesin ehmatusega, kuidas safety class mu käte vahel purunes tuhandeks killuks. puhastasin külmkappi...käis pauk ja killud lendasid igas suunas.päris huvitav ka.teistsugune, viga ei saanud..



Muidu olen ma kurb...Aga ma olen vägaväga õnnelik ka..:)

uhkus

uhke ja ülev tunne, kui eestlane esindab meid kuskil, head asjad ikka..kaake leidub igal pool...näiteks siin simple session..laiv-ülekanne...noh, on k teised õvema tasemega küll, aga ikkagi pöialt paneb hoidma...

Milline mõnus hommik. Ärgata puhanuna, peaaegu vist..Akna taga paks talv. Kohvi peaaegu joodud. Varsti kooli korraks.
Peale nii mõnuast õhtut nagu eile, siis ongi hea ärgata. Mõnus õhtusöök, hea muusika. Hea seltskond. Super.

Kui hea on öösel harjutada ja pilli mängida....:) Vaikne, rahulik ja aeg jookseb teisiti..

Üle pika aja siis paar päeva Tartus....Mõnus...Käisin Saara juures, sünnipäev...Sattusime ühe ja sama bussi peale ja seetõttu ei jõudnud ka Lõunakassse, et kinki osta, aga ta ütles, et kas ikka on sul vaja poodi minna, et tule kohe..Eks ma siis läksin...Tal on kass ka nüüd...:)

Ja siis ma siin kodus istun, ahi kuumab selja taga ja soe on..:)
Harjumatu telekat vaadata ja need reklaamipausid...nii pikad...
Mezzo on ikka lahe...
Homme sõidan tagasi...
Iti on ka nii suur ja tark juba...saab ju kohe 2 aastaseks...10.veebruar...Ma mäletan, kui ta sündis ja emme helistas...Ma olin siis veel vanalinnas, kodus...Ja olin üksi kodus...Ja nii tore..:) Ta oli nii väike...
10. veebruar ma lähen algastme libedakoolitust tegema Pärnusse..ehk siis midagi liigub...Sõita tahaks rohkem...
Tantsida tahaks...

Kirjeldus

Täna bussi sisenedes hüppas näkku mõnus aroom...Kuid, aroomi omanik, kes oli ilmselt iidamas-aadamas ajal sõidukis olnud....enam ei olnud teda näha....Ainult tunda....õuduste õudus...Ja kuskilt ma pidin kinni võtma, et manöövrid üle elada....Ei tahtnud, aga võtsin...Ei söandanud kuskil olla, kuid pidin...Nojah, oleksin võinud ju siis ja maha minna...Aga mul kokkulepe...

Ehk siis....autojuhiload on käsil...peaks ikka ära tegema...Muidu on okei...

Puhastus

Ma mõistsin (jõudsin jälle mõistmiseni, tundmiseni), et mõne muusika (muusiku, laulu vms) kuulamine on ikka nii isiklikut laadi. St, et kui karjaga kuulata, siis ei teki kunagi sellist efekti, kui seda teed üksi, paned küünlad, kustutad tuled, mõne võibolla jätad, teed teed, rohelist ja ingveriga...Ja siis paned plaadi mängima või siis ka lased raalist läbi kõlarite. Piisavalt valjult, et peaaegu on nagu liiga kõvasti...Ja siis kuulad, võid teha mida tahad, võid tunda nagu tahad ja keegi ei ole kommenteerimas, laulmas, mängimas kaasa...Ainult sina ise..ja kui laulad, siis tunned, et kõige mõnusamalt, peale siis kuulatava artisti loomulikult......Ja siis jõuad ikka sügavamale...ja sügavamale...ja teed, tunned, mis tahad....