on perioodid, kus mulle meedlib viiulit harjutada, on lihtsalt nii.praegu ka. on perioodid, kus mulle meeldib muusikat kuulata, iga minut tahaks, et midagi oleks kõrvus, hea muusika.nojaa, lai mõiste.minule hea muusika.okei.siis on see aeg, kui ma ei viitsi midagi teha, kõik on halvasti.tegelikult polegi halvasti, aga selline imelikult halb on olla.teha midagi ei oska, tuju on suhteliselt null....siis on see, kui on kõik kuidagi planeeritud ja enamus planeeritust läheb nii, kuis on vaja.kuidagi selline sekretäri tunne on siis.eriti kooli puudutab see..., siis ma vist tavalilselt tegelen õppimisega...siis on selline aeg, kui lihtsalt ma olen kuskil ära.kõige mõistmiseks läheb kaua aega, kui üldse kohale jõuab.. omas mullis või?...sellele ajal võib olla nii, et lihtsalt mingi asi tuleb ja toob selle "õnnetunde" minu sisse, see on selline imelik tunne, see on selline, et karjuks, või teeks midagi, et kuidagi ennast väljendada...ohjaa...või nii, et keegi räägi midagi ja ma lihtsalt ei suuda kuulata kedagi rääkimas ja ma lihtsalt noogutan või teen nii, et teine arvaks, et ma kuulan teda.... nii juhtub ka, et ma ise rääkima hakkan ja kui ma seda teen, siis on mul palju mõtteid ja räägiks ja räägiks...nii võib ka juhtuda, et ma tahan rääkida, aga mul ei ole enam millestki rääkida ja siis ma lihtsalt räägin midagi sellist, millel ei ole tegelikult suurt mõtet rääkida.nonii.praegu ka või?
ma õpin praegu, natuke sekretär, viiulit harjutaks ka. järelikult võivad mitu perioodi koos ka kesisteerida... ma räägiks veel, aga ma pean arvutist eemalduma.ja pärast pole enam midagi rääkida.