UNISTUSed täituvad ka

Soovitan soojalt. Radiohead on parim, sest midagi nii head live'is kogedes...ei oska midagi muud öelda kui tõtt. (Ja nad on nagu vein- ajaga aina paremaks.) 2008 ma mõtlesin peale nende live'i, et midagi paremat ei ole olemas siin elus. Aga nüüd. Midagi erakordset. Aga ilmselt on põhjus ka selles, et ma lihtsalt armastan, mida ja kuidas nad teevad...Ja ainus oht, et pärast on tunne...raske...Vähemalt mõneks ajaks. Sest nii kõrgest kõrgusest ja kiiresti tagasi tulek reaalsusse kohutab...Aga kindlasti tasub proovida!

Ma panen ühe väikse lõigu...Mis ei anna mingit aimu, mis tegelikult ON/OLI!!!
Filmisin veel lõike, aga see jäi ainuke, kus ma ise ei kiljunud või ei väljendanud oma emotsiooni ja oli vähem kaamera kõikumisi. :)


Mis ainult...Soojendusbänd, Caribou, midagi nii halba ei ole kuulnud ammu. Lihtsalt heli, valgus ja kõik...Kole ja igav ja ei kütnud küll kedagi...
Ja pärast olin lihtsalt emotsionaalselt ja füüsiliselt nii väsinud, et raske hakkas. Selline emotsioonitu/üliemotsioonaalne....Keeruline ühesõnaga...
Jee..
Jee..

Ja siis kui nad lõpetasid, u 30 min mängisid, siis ma veel viskasin nalja, et nüüd koristatakse see S*** valgus ära....Ja see mis siis juhtus oligi täpselt nii....Sest edasi juhtus ime. Radiohead on maailma parim. Nende kogu värk on lihtsalt nii professionaalne, nii huvitav ja nii endasse imev...Visuaalne pool, valgus, heli....Heli oli lihtsalt nii hea, et ei oska paremat tahta....Valguse ja visuaali lahendus oli super....Ja nad mängisid peaaegu 2 ja pool tundi. Korralik...


Nüüd istun Viini lennujaamas ja joon kohvi...Varsti sõidan "laagrisse" ja siis hakkan mööda Euroopa mõnd suuremat linna kontserte andma...Orkestriga...Animato....Jah....
Berliinis ootan põnevust ja tuttavaid...
Ja tagasi jõuan 07. novembril.

Noh, aga siis vahel on tunne, et ma arvestan teistega liialt palju ja ei tee teiste hüvanguks mõnesid asju ja siis teised minuga ei arvesta.
Et siis jah.

Nüüd hakkas järsku miskit toimuma. St. ma lähen siis esmaspäeval Nigel Kennedy esitust nautima, ma loodan vähemalt, et nautida saab. Plaadi võtan kaasa, et autogrammi saada. Palju ma teda siis ikka näen. Tasuta pileti sain ka. Noh, neid jagati Solaris kaardi omanikele. Sain ka kuskilt kaudu teada..
Ma ju kunagi mõtlesin, et tema on üks artistidest, keda tahaks oma silmaga näha. Ja ma ei uskunud, et ta Eestisse võiks sattuda. Ma tõesi ei uskunud. Lootsin küll.

... ja see unistus, mis täitub teist korda
http://radiohead.com/tourdates/15-10-12_cologne
Tuleb unistada, tuleb tahta ja siis asjad juhtuvadki

See oli tõesti mu suurim unistus, et näha neid laivis. 2008 juhtuski nii. Käisin Belgias. Nägin muud ka. Ja nagu ma olen maininud varem, siis ma mõtlesin, et ma ei oska muud tahtagi, sest kui midagi suudab nii võimsalt mõjuda. Rohkemat ei kujutaks ette, et suudaks taluda. Sureks ära vist .Nii hea oli lihtsalt. Muidugi. On veel palju unistusi. Aga ikkagi oli tol hetkel: "mis nüüd edasi saab" mõte.
Ja mul tuli siis mõte, et ma näen neid veel teist korda. Nüüd ma näen. Kas edasi saab see, mis on 2 järgmist sammu. Et nad tulevad Eestisse ning seejärel ma kohtun nendega. Õu mai gaad...Või siis vastupidises järjekorras.
On ehk inimesi, kes on kõik kontserdid oma mandril läbi väisanud. Aga. Ikkagi. Ma nii nagu ennist kirjeldasin, nii mõtlen....järelikult nii juhtub. Ainult et ei tea veel nemad ja mina ka...


Ütleme nii, et mõni asi võtab kauem aega, sest segajaid on palju...Segajad- need värgid-särgid, mis ei lase mu mõttel õigesse kohta mõjuda...Aga teel need soovid on ikkagi.

Ma olen õnnelik. Olen õnnelik. Olen õnnelik.

Ja veel palju kokkusattumusi, kokkusattumisi. Vot. Peab uskuma, ainult et tegelikult on vist tähtis, et mitte korraga kõike soovida, sest muidu võid korraks olla energiast tühi ja siis läheb natuke kauem aega.


Usun.