Ma joon teist hommikut üle väga mitme aja rahulikult hommikukohvi...Ma ärkan teist hommikut üle väga mitme aja üles iseeneslikult, pole vaja äratuskella...
Ma tahaks minna Ellerisse harjutama...varsti lähengi...
Ahjaaa....Ma hakkasin mõtlema tagasi...ja mul tuli selline tung minna ära...Kuidagi enam üldse miski ei ole nii hea ja lõbus kui oli kunagi...Eile käisin GenKlubis...VaikoEpliku retrospektiiv 2...1. oli parem ja hubasem...inimesi oli nii palju ja kuidagi vastik õhkkond oli...võibolla minu jaoks ainult...aga ma mängisin seal aliast...siis mõtlesin, et läheks tantsima...aga siis ei tulnud tuju...läksin ära...siis tuli uni ja ma ei läinud kuskile edasi ka...võtsin takso-ma olen jah mugavaks muutunud-kunagi kõndisin kogu aeg jalgsi...
Mulle vahel ei meeldi aplodeerida, sest et see lõhub seda emotsiooni..ei häiri, kui teised seda teevad..
Eile ma mõtlesin, et tuleb pidu...ma ei osanud kuidagi ennast kuhugi viia...
Ma tahaks kuskile suurlinna, kus keegi mind ei tea...siis ma üksi uitaks seal...läheksin täpselt sinna, kuhu spontaanselt satuks...elaks ja näeks, mis saab...ma hakkasin mõtlema, et kui ma lähen akadeemiasse, siis ma võimaluse korral tahaks minna vahetusüliõpilaseks...aga kui ei saa, siis ma lähen pärast seda lihtsalt kuskile...võtaks pilli ja läheks...kui ei saa kuidagi asja, tuleks tagasi...ma tahaks juba praegu...kohusetunne...
ma vahel mõtlen, et viiul on ikka ülimalt raske intsrument selleks, et õppida seda nii valdama, et oskaks väljendada oma sees toimuvat teistele nii, nagu seda ise tunnen...aga kuna ma õpin seda, siis tuleb vaeva näha ja see piir ületada...palju lihtsam oleks laulda...aga see viiul on mulle juba külge kasvanud...vahel on ahastus ka, et tahaks juba, tahaks juba nii hirmsasti niimoodi mängida, et ma suudaks....

Tiku või Taku?

Esimene selline

oh...täielik hajameelsus...ma panin täna pluusi pahupidi ja veel tagurpidi(seljapool ees pool) selga...ise ei saanud midagi aru..teresa lõpuks märkas...ja siis unustasin koti kohvikusse..pärast hakkasin otsima.jooksin siis kiiresti järgi...ja siis ma ei tea jälle, mis päev on ja muu selline...
ahjaaa....eile kõndisin kooli, olin seal raekoja ja lossi nurga peal peaaegu, selle ilusalongi kõrval...siis tuli jälle see "kõige jubedam tunne"...ja üks päev oli veel...see oli järgmine hommik sellest hommikust, kui lumi maha tuli...ootasin bussi, rahvast oli piisavalt, aga mitte palju...siis seal raekoja juures oli ka natuke inimesi...oi kui kohutav...ma ei oska seda ikka piisavalt hästi selgeks teha, mis tunne see ikkag on...
ahjaaa..rosinat nägin ka...juheeiii...
aga juba täna oli lossi mägi eriti ohtlik ja libe viiuliga kõndimiseks...triinul aitasin püsti jääda...
nüüd olen tegelikult väsinud...külm on ka...
kuidagi kiire on jälle...ah, seeon tegelikult mõtlemise küsimus..nagu täna see harmoonia analüüsi lõpp...teoreetiliselt oli mul ka õigus...aga noh, klassikaliselt ju mitte siis...või...
ja issand, ma vahel ka imestan tagant järele, kuidas ma reageerin ja kus ma kuidas ja kui vabalt reageerin...täna harmoonias ka...ma ei mäletagi, mis täpselt..ropp just ei olnud...aga noh...ilus ka ei olnud...teised turtsatasid ja õpetaja.siis hakkasid naerma...ei teagi miks...ma ei mäletagi, mis ma tegin...istusin ja lahendasin oma ülesannet...aaa, asi oli selles, et hakkasin liiga suure süvenemise ja iseenesestmõistetavusega (kui keegi üldse aru saab) lahendama ja siis ma ei pannud tähele, et me pidime kuidagi teisiti alustama...iseenesest ei olnud midagi valesti.aga ma pidin ikkagi maha kustutama...kuradikurat.seda ma kõva häälega ütlesin või?ei mäleta...
ah, ma ärkasingi täna varem...
ahjaaa..kõik on ikkagi kuidagi nihkes...

ma käisin täna kelgutamas.
ja tegelikult.mulle meeldib paksu lumega talv.ja kui on parajalt-piisavalt külm.Õhtud on nii mõnusad. Tahaks lihtsalt jalutada...ja siis ei häiri ka enam see, et peab panema palju riideid...mõnus. Õhtul on see ka, et läheb külmemaks ja siis see päevane lopp külmub...samas ja, viiuliga koos on veidike kõhedusttekitav kõndida, libe ja võib ju kukkuda. eriti see lossi mägi...
lähen ja jalutangi...loodetavasti...
nii hea on mängida, kui on uued keeled...
täna oli eriti hea kontsert ka elleri saalis...innustas ja pani peaaegu nutma. ja siis ma nägin Renat..ma just mõtlesin, et kus tema on ja siis tuli meelde...
nii hea, et on olemas muusikat, mis on kõigi narkootikumide ja alkoholi asendaja...ja kui veel laivis.oioioioioioi....nojaaa...radiohead...ma vist jäängi sellest rääkima ja meenutama..eile panin plaadi õhtul peale.mitte üldse taotluslikult, et tahaks tunnet...tahtsin midagi hea...ja tuli aga see super-tunne peale...kõikkõik tuli meelde ja jälle minu sisse...
ahjaa...ma lugesin oma vanu kirjutisi..üldse mitte siin blogis...see oli ka äärmiselt kurvastav...
kusjuures.ma jälle mõtlen, et kas uuesti või...pigem veel vastan ei...mulle meeldibki talv...see kargus ja vaikus...
ainult haigemalt kahju on sellest, et valges lähen kooli ja siis juba on kohe...nelja ajal...hämar...pime...ja siis ma läksingi täna mingi kahe ajal välja ja jalutasin ja mõtlesin, et
1)kas peaks selliseid päevaseid jalutuskäike igapäev tegema
2)varem üles ärkama...siis kui valgeks on just läinud...
tegelikult nüüd ongi küsimus?mis kell läheb valgeks...mina ärkan mingi 8.30 või hiljem...aga samas.kui mulle meeldib õhtune ja öine talv...ma ei saakski magama...
istuks ja kirjutaks ja harjutaks ja mõtleks ja looks ja joonistaks(polegi ammu aega leidnud) ja pidu ja muusika...
kõik on nii imelik...

ahsee...kui juba raamatutest...ma käisin täna raamatupoes ka...

Oujee...
Mõned asjad on juhtunud...
Kuskil keegi võhivõõras ütles midagi sellist: "Nüüd ongi aega rohkem ilukirjandust lugeda. Äripäev on ju hetkel kõige halvem kirjandus üldse ..." kuidagi nii...ja mina mõtlesingi, et ma ei ole ammu midagi lugenud...aga alustatud raamatuid on juba mitmeid...

Käisin soomes. Kaotsin kõik oma keeltekomplektid ära.nõme.üks komplekt oli täitsa uus ka..õnneks see ei olnud mitte pirazzi...
Muusikapoes käisin Turus ka. OH, oleks Eestis ka selline...silla sain ja metronoomi...ma olen väsinud...Tahaks midagi...
mis tähendab, pole vaja jälle seda, et ma ei saaks mängida..ei.

Kronosünklastiline infundibulum

Ma istun ja mõtlen...
Vahel on hea olla laisk..tähendab, mitte laisk, aga siiski rohkem " aeg maha võtta" laisk...
Vahel on endale parem, kui olla vähem inimestega seotud...st....lihtsalt kuulata, jälgida, öelda vähem sekka oma sõna teiste jutu sisse...
Vahel on päris hea logeleda niisama...st... nt vaadata telekast hommikul "tantsud tähtedega" kordussaadet...
Vahel on hea ennast kodust mitte välja vedada...teha ainult omi toimetusi...
Vahel on hea jõuda koju enne, kui kõik on magama läinud või kodust minema läinud...
Vahel on vajalik olla pisukenegi rahul oma mänguga...
Vahel on siiski vaja tunnistada endale, et kõike ei saagi kohe ja oma tahtmise järgi...kompromiss või...
Vahel on vaja minna välja elada ennast välja...st vist pidu...ja sellega kaasnev trall...
Vahel on vaja teha midagi nii, et ise oled rahul, aga teistele võib tunduda kohutavalt põikpäine...

Mul on kõrvavalu ja mandlivalu ja peavalu, kummardamine ja liigutamine on natuke raskendatud...Pole hullu...kogu selle valu jaoks on valuvagistid...raviteed...
Mu põlved raksuvad kui kükitada...see hääl on päris häiriv...mõni ehmatab ka...
oh kui hea on muusika...oh mis ta suudab...oh, oh, oh...