neljapäev, 15. august 2013

...mis on hea täna...

sügav vihm ja selle hääl klaaside taga
kummikud jalas, kui vihma sajab
teadmatus, sest peale seda tuleb midagi, mis on üllatav ja varem ei ole olnud – pealeteadmatus
sõbrad, kes lasevad hommikul peaaegu hommikumantlis uksest sisse ja sõbrad, kes teevad üllatusvisiite...nad vist hoolivad.


aga mis jääb alati olema...ja mida ma täna mõtlesin,et kui, kummikud jalas, koju kõndisin nüüd just, mingi pool tunnikest tagasi e öösel siis....mida ma ka kunagi välja kuidagi ilusasti vist ütlesin, et kui võiks maailma jääda üks heli, siis oleks see rhodes'i hääl, tämber...
ja mis sobiks paremini kui see tänase ja selle aja üleüldsusega, mis on õues, mis on sees ja mis on...




Kommentaare ei ole: