Jõin Lucaga õlut....istusime terrassil teisel korrusel...soe on....mõnus on....neil on mingi 7 kassi, kellest umbes viit olen nüüdseks näinud....päris huvitav.....

Homme ma magan ükskõik kui kaua!

Täna, nii kui ma astusin rongist Roma Terminis maha....ma sain aru, et ma olen õiges kohas....sest esimene mõte, mis pähe turgatas oli just selline.......mu suunurgad tõmbusid ülespoole, ehk hing hakkas laulma, kuigi......elus on asju, mis neid suunurki üles ei tõmba....sest mõnel puhul nagu ei oskagi muud teha, kui hinges karjuda või midagi muud peale naeratamise teha......on nii...
igatahes, ma olen siin.....:)

aga ikkagi, ükspäev mul koitis, et miks mõni usub...