Istun lõpuks peale pikka päeva maha ja tunnen, et on mõnus...mõnus on...sest mulle meeldib mingil hetkel ka kaugustest kostev linnakohin..kuigi vajaks sellist olemist, et oled keset metsa ja keegi ei kuule, ei ole ja ei näe....Ja tegelikult need linnakohina kaugused ei olegi nii kaugel, õigemini siis siin samas, rohkem kui paar korrust all pool on linna üks tuiksooni....Ilus, elus ja valus võin ka lisada....
Valus on muidugi....Aga ei hakka siinkohal põhjendama...
Huvitav on ka...sest ma elan, ma elan, ma elan, ma elan...
Ja eluga kaasnevadki emotsioonid....neist kerkib esile asju....tegusid, olusid, ilusid, valusid....huvisid....

Jah, oli pikk päev...10-22...Kaunis, eks?
Aga õnneks mitmel rindel....

See on ka huvitav....Et graafik on päris tihe...
Aga siis ülehomme juba korraks Tartusse, mu õed ja vend, ema....
Aed, kus kindlasti viskan pikali ja naudin ennast murul....:) Loodetavasti päiksel lasen ka ennast võtta...:)

Teate, hea meel, et mul on sõpru, kes on tõelised sõbrad....

Nad on sellised, et annaks neile kõik, kui saaks ja annan nii palju kui saan...:) Ja sa tead, et nemad teevad ka, mis nende võimuses ja lahkuses....sest mõned asjad on tingimusteta...

Muidugi, mõned inimesed reedavad, aga reedavad ka iseendid...