reede, 24. veebruar 2006

mul tuli meelde, kuidas me läksime saara maja katusele, õigemini ainult saara tegi seda, sest need katusekivid ragisesid suht ja tegid "kohe kukkumise" häält. aga see oli mõnus, kell oli 4 äkki hommikul, kõik oli vaikne ja ühtegi inimest ei olnud näha, kõik magasid.arvatavasti. üleüldse viimasel ajal tulevad mulle meelde mingid seigad, kuigi ma olen nad juba unustanud, nagu neid ei oleks olnud.
kui nohu oleks füüsiline, siis ma lööks teda tugevasti, nii et ta enam ei tõuseks, aga äkki ma naeraks ka.
mulle tuli meelde ka üks kõige jubedam seik glasgowst, enam ei tundugi nii jube, aga las ta olla siis...
LUKE, I'M YOUR FATHER!
alo-tv "Oled õigel kanalil" ahaaa....tore, et teada sain....

2 kommentaari:

Saara ütles ...

tahaks vanu aegu tagasi.

aga tegelikult tekitame uued ja paremad

Miina ütles ...

seda lahedamad suved tulevad. Ja ma naeran selle nohu üle. väga.