võiks olla üks sõna...aga ma värvisin juuksed ära. teate kui hea oleks koolis õppida, kui ei oleks selliseid, kes seda ilmselt teha ei taha, loomulikult peab ka nalja tegema, aga mitte 1000 korda ühte ja sama nalja, see on ilgelt nõme. või kas on lahe, kui kaks tüdrukut, nimetame siis nii, küsivad õpetaja käest, kas õpetajal on keemilised lokid, pange põlema.või kui keegi arvab, et sai hea naljaga ühele poole ja kõik tema üle naerava, ehk naeravadki nalja peale. ehk nad teevadki head nalja, aga mina, halvanaljaline inimene ei talu seda head nalja. minu arust ei ole ka siis naljakas, kui õpetaja palub siimul vastata, ütleb veel lõppu ka perekonnanime, aga siiski mängib teine siim väga lolli ja küsib "kas mina?", no kui lahe saab olla...