Ma tulin koju...ma olen rampväsinud...ma ei jõua tõesti oodata ära seda neljapäeva, järgmine nädal...klaverieksamiga saab läbi...eile oli sümfoniett, täna kvartett ja kammer..homme ka kammer tallinnas...ja siis...
ma ei ole eriala repertuaariga saanud juba mitu päeva tegeleda...kole...
ja siis...õnneks...harmoonias sain ülesande 5 (. või - oli ka) ja siis esmaspäeval peaks veel praktilise ka ära uuesti tegema...
ma olen tõesti nii rampväsinud ja ülepinge on ka...see on asi, mis ajab teinekord nutma...täna ka...koju jõudsin, siis nutsin...
ja nüüd tahaks lihtsalt lõbutseda juba...aga see eksamite asi veel...aa...tahaks jah...
saarat ka nägin...koolis ikka...erlikest näen homme...
No jaa...muusiku elukutse on selline, et ühel päeval annab ta sulle kõik, see on nii hea, lihtsalt super...õigemini see muusika...ja siis teine päev, kui on mingi kriis..siis on endal ka kriis..sellepärast ongi alkohol ja muu säärane teinekord vajalik...jah, see mõõn võib päris kole olla...see rüüstab hinge, et ei tule...aga jaa...mõnikord ma lendan ka selle pärast, et nii hea on jälle...ma võibolla olen juba rääkinud...

No mis ma teen...Ma tahaks sidruniteed...no ei ole sidrunit...aaa, mul on kakaod nüüd jälle üle tüki aja...ma räägin suhteliselt mõttetuid teemasid...
Siis kui kuulad lugusid üha uuesti ja uuesti, siis on....no ma ei viitsi lõpetada...
Ma tahaks Mariga midagi väga meeldivat mängida...Mozart on ka tore, aga nüüd kui homme on läbi, siis tahaks midagi muud...
Peaks veel harjutama minema...
Ma tahaks teistele inimestele teha üllatusi, mis teeksid tuju heaks...Sellepärast ma tahakski juba esineda koguaeg ja hästi ja ilusti ja siis oleks kõigil hea ja tore...liiga lihtne?