Veel imelikum

Ma ei ole vabatahtlik selleks, et mulle haiget teha...ülimalt lihtne peaks olema, aga ei ole...
issand, elage lihtsalt, elage nii, et meeldib, elage nii, et oleks kerge....
Ma kõnnin, mul on hea....siis tuleb ja rikub ära....ütleb halvasti...ma kuulan ja kuulan ja kuulan.ei vastagi midagi....lõpuks lõpeb...kõnnin ära...tuleb kõne..ütleb veel halvasti...tuleb järgi..ütleb veel...ma kuulan ja kuulan....ja kuidagi tekib tunne, et miks kuradipärast ma ei või olla selline nagu ma tahan,miks ei lasta, miks kuradipärast ma pean nii....ma tahan koju minna.buss tuleb.lähen peale...kõne...kuulan ja kuulan ja kuulan...ikka halvasti on minu pihta kõik...siis ma lähen ka närvi lõpuks ja hakkan natuke ütlema...aga ma pean vaikima...mul ei ole ju üldse sõnaõigust...kes olen mina, et ütlen...no, eks ma siis kuulan edasi....MINULE SEE EI MÕJU JU, KUI MULLE HALVASTI ÖELDA......fakkkfakkkfakkkfakkkk....aga nüüd ma olen kodus.ja mul ongi suva juba.....väljas on ilus...varsti lähen kooli tagasi...

Jaaa, ma ei saanud öösel magada...aaa.siis ma siiski jäin magama...nägin und...
Meie kammeriesinemine, mis toimub neljapäeval...ma ei jõudnud õigeks ajaks tallinnassee...siis ma helistasin marile, et mul on väga piinlik ja kahju ja kõik kõik...ma olin endas pettunud ja väga kurb ja kurb jah...mari ei vastanud mulle, kuulas ainult...see ei tähendanud head...siis ma ei saanud öömaja...ma helistasin rosinale...tema orgunnis mingi sõbranna juurde, keda ennast kodus polnud...aga see maja...seee oli tegelikult vanadekodu, kuigi jutu järgi oli korterelamu...lasnamäel pidi asuma...ei usu eriti, et oli...aga unes oli....läksin siis 7-ndale korrusele...aga see maja oli väga friiki...olidki ainult korrused, et polnud nagu kortereid...oli palju magamiskohti, vanureid ka...siis ma seal 7-dnal vaatasin, et kus ma siis peaks minema...keegi vana naine küsis, et kas sa oled see, kes pidi siia magama tulema...olin...ta ütles, et see teine tüdruk ööbib siin...näitas mingi sellise madratsi peale, mis nägi väga imelik välja, igatpidi lopergune...aga siis lisas, et vahel ööbib ta põrandal ka...imelik...siis läks uni veel imelikumaks...ma jõudsin kuidagi majja, mis meenutas louvre'i..just eriti seda saali,mille laes oli koopia mingi vatikani asja laemaalist...aga siis ma seal rändasin...kuidagi pime oli seal ka...siis see läks mingil hetkel põlema ja ma hakkasin eest ära lendama...tegelikult ma ei lennanud, aga hõljusin-lendasin-tormasin...uni saigi otsa...keegi oli seal veel. aga seda ma ei mäleta enam...

Ahjaaa...ma öösel mõtlesin, et ma pean siia kirjutama, et mulle kohutavalt meeldib juust..mõni siiki mitte..aga üldiselt...ja kohuke...neid on ka halbu...ja mandariinid...

Ja mulle kuidagi meeldib, et mõni asi suuda minna nii hinge, et muudab kuidagi sind...nii muudab, et pisar tuleb või tekitab joovastava tunde või paneb südamest naerma või tekitab nii kerge tunde, et peaaegu ei tunne enam oma keha...