mu väike õde...ta lausus lause nii...(kolmed punktid on siis tulevases öeldus mõttepausid) "Klristi....Klristi....vahva...Klristi, sa oled nii vahva õde!"....ja ta ütles, seda mingi lambi koha peal päevas...Ta ei ole kunagi minu ega ema kuulde kasutanud sõna vahva....ta pani selle sõna kokku minuga...ma ei käi eriti tihti tema juures...aga ometi..See tegi minu päeva küll! Ta sai kolmeseks...
Ah, üks mõttepaus siit veel...
küsisin siis tema käest veel, et kes tal siis lasteaias sõbrad on, et mis nende nimed on...mõtles, ütles: " Marta....Seleena-Žena vms"ilmselt nimi jäi talle endalegi veel vist mõistatuseks...küsisin, et mõni poisi nimi ka võibolla tuleb meelde, kes tal seal rühmas on...ta mõtles..."poisid ongi poisid!".....