Mis teha, kui ma andun NEILE....kusjuures....antud album siis oligi see, juhuste tahtel, esimene, mis ma üldse nende loomingust kuulsin....
Okei, Karma Police ja High and Dry, need, kes neid siis ei oleks teadnud....(antud lausemoodustis tuletab meelde Tartus ühte klubi, mis ta siis oli...Kellele ei meeldiks Johnny Depp....oli vist nii)

Kõrvalepõige...
Tagasi Deppi siis...TiiuPiiuga...ohjummel, mis see aasta siis võis ka olla...ma pakuks, et 2000 ja veel miskit. Mõni sündmus jääb ikka rohkem meelde, kui mõni teine. Oli üks tantšulka, mis, võib vist mainida, et see oli minu tantsuajaloos selline, kus me, vist peaaegu kahekesi, sest saal oli suhteliselt tühi, vallutasime tantsuplatsi (mis muidugi ei ole minu puhul haruldane, kui muss on hea ja ise ka kohal olen!). Ja miskipärast on mul see meelde jäänud, sest muss oli lihtsalt nii hea. Oh, ja seal ju oli mingi tantsuürituste sari, kus lasti ainult eesti mussi, vana mussi. Ja noh, see sari hiilgas alati, sest ruumid olid pungil täis! Lahe koht oli!


Tagasipõige...
Aga, ma täpselt ei mäleta, kas ma olen seda juttu ka juba varem siia üles märkinud...
Aasta oli siis 2000 vms vist (2000 kindlasti juba, sest KID A kah välja lastud oli) Isake tõi ameerikamaalt hunniku plaate, mis tema sõber lihtsalt ära tahtis visata. Ei teagi põhjust...Sirvisin torni...osa plaatidest olid kõrvetatud, mingi imelik ameerikamaa rap vms veidrus plaadil, ei huvitnud....aga plaate väga palju oli...jäi tornide hunnik poolikuks mõneks kuuks...Ja siis, tekkis uuesti huvi. Vaatasin ja mõtlesin,et noh, siuke naljakas nimi, Raadiopea, päris mitu plaati ka veel nendes tornides nendelt! Õhtu/öö oli käes juba. Mäletan seda hetke. Oli üldse keeruline aeg. Ja siis panin (olid jah olemas sellised imevidinad nagu cd-pleierid) plaadi cd-pleierisse, kobisin teki alla. KID A. The Bends jne...Ja mul lihtsalt pisarad hakkasid jooksma nagu väiksel lapsel, kes nutab siiralt, kõige siiramalt! (väike laps veel siis, kui ta ei ole õppinud manipuleerima!, mis kahjuks juhtub üsna ruttu vist, vähemalt mu kolmene väike õde teab küll, mis see tähendab). Ja, okei, asjade koosmõjul, see mind liigutas ja mõjus. Sealt siis selline tingimusteta sõprus Raadiopeaga alguse sai.

Aga hetkel...aeg tiksub ja mina tiksun ajas. Vaikselt, laman voodis (mis Tallinnas elades ei olegi veel nii kõrge olnud, mõni madrats juures, huvitav) ja kuulan muusikaid

Ma ootan LAHKHELISID


...kuid rahu, see ei mahu ära...