Kuni tänaseni, nüüd, 10 minutit tagasi, ei olnud ma ostnud ise ja söönud ühtegi Kabanossi ega frankfurterit. Olin aga tööl, käisin proovis, käisin poes, kõigepealt kõmpisin sinna, sest bussi ei tulnud, viiul, arvuti, raamatud ja kõik muu, päris raske. Ja käisin, ostsin oma lemparit keefiri ja hiinakapsast....Läksin siis järgmisse peatusse, et järgmise bussi peale saada. Ja siis ma ostustasingi, et ma ostan, sest mul oli kõht nii tühi...Frankfurter tuli siis...
Ja kaardimakse ka ei toiminud, kraapisin sendid kokku. Ja siis läksin välja et siis nüüd kurikuulsat nr 13 bussi oodata...Aga see ostja, üks mees, värvilise jopega. Siis ta hõikas oma mikrobussist, et kas ma tahan peale tulla, et ta viskab mind ära...Viskaski....Siin ma nüüd olen, kodus...
Minu koormat kergendati nii palju, sest mul oli juba tõesti valus oma asju kanda ja ma olin nii väsinud selles lumes sumpamisest...
Ja mis veel imelikum, ma korraks veel Statoilis mõtlesin, et keegi võiks ära viia...Ja seni, kuni mina oma vorstisaia ootasin, temal juba makstud ja autos...ja kui ma väljusin, siis ma veel kuidagi nagu mõtlesin, et näed, temal on auto...ja kõmpisin bussikasse...
Kas mul oli selline nägu, olek ja misiganes väli ümber minu, mis karjus vajadusest, et mul oleks abi vaja....Ei teagi...Ma pakun, et tavaline eesti inimene nr 13 ootamise eel..
Või samas....Peaksin ma tihemini ostma Kabanossi??????...ei tea, sest halb oli..vorst õudne..mõttetu...Siis võib selle üle kanda tähendusse: osta/tee midagi sellist, mida sa tavaliselt ei osta/ei tee ja siis juhtub asju, mis tavaliselt ei juhtu inimestega...Aga head asjad, ma mõtlen, sest et ma tean, et head asjad...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar