Ma lihtsalt armastan neid hetki, kus on minuga muusika....täiesti lõpp...ma tean...see on isegi hullumeelne...aga nii on lihtsalt ja tingimusteta nii hea, et ma ei oska seda isegi väga hästi kirjeldada...

Panin viiruki tossama...panin muusika mängima köögis...mängisin oma toas pilli...ma olin üksinda kodus...ma leiutasin asju seinale...pilte, vinüüle...
Lõin isegi oma roosa haamriga seina ühe tüübli...no...on tarvis ilmselt...

Kutsusin oma venna siia...et ta tuleks...ja siis läheks kuskile õue vms...:) äkki ta tuleb...:) esmakordne kogemus oleks..:)

Ostsin küünlaid...mmm....

Ja ma armastan ilusaid hetki...ilus on jah hästi lai mõiste...sest...ilu ei ole ainult ilu....ilu on erilisus...ilu on valus....ilu on kole...ilu on mõnus...ilu on ootamatus......jne....
Ilu tõmbab endasse....aga ta sellegi poolest sisaldab ääretult mitut, paljut

Ma lihtsalt loodan, et teised ka niimoodi näevad/tunnevad/aru saavad/aru ei saa ka vahel....

Peaks selle...luulet lugema....