teisipäev, 17. juuli 2007

ma laskun kuhugi ära.mõtetesse, aga siis hiljem taipan, et ma tegelikult ei mõtlegi midagi.ja siis on kohe raske tunne.mingi segadus.ängistus.vangistus sellest, et ma ei mõelnud midagi.tahaks nagu mõelda millegi üle, aga ei suuda, sest et ei jõua kohale sinna, kuhu peab, et mõelda.

Kommentaare ei ole: