Ohho, aasta ja miskit on mööda läinud ja ei ole postitust kirjutanud....
Aga ega seegi nüüd pikk ei tule, sest....
Igasugu asju on juhtunud.
No üks selline "kurb" juhtumine viimasel ajal, et siis....iphone lasti rotti....no, ikka juhtub, aga....
kõik need reisid....no loetlen siis alates 2014 detsembrist.. Kreeka, Iisrael, Iraan, Moldova, Türgi, Peruu....pilte ei ole...või no on mõned, need siis, mis ma kuskile instasse, mordakoraani üles riputasin.....
Minu arust on "mordakoraan" äärmiselt hea sõna.....
Ja.....
muidugi, muusikat olen kohanud/kuulanud siin ja seal ja uuemat ja vanemat....
kolmapäev, 9. september 2015
reede, 28. november 2014
esmaspäev, 25. august 2014
MINA EI UNUSTA...
Ilmselt oli LEEDS'i festival 2014 aasta staar, minu jaoks....Miks? Sest ma tundsin vabadust ja elu ja ilu ja valu ja m]nu ja vaimu ja k]ike, mis on see, mis on minu jaoks oluline, et miks [ldse olemas olla.
Ma veel siin Inglismaal ja t'pit'hti ei eksisteeri.
Aga, miks peavad v'lk ja pauk koos eksisteerima....no.....st....jahhh....
Ilmselt oli LEEDS'i festival 2014 aasta staar, minu jaoks....Miks? Sest ma tundsin vabadust ja elu ja ilu ja valu ja m]nu ja vaimu ja k]ike, mis on see, mis on minu jaoks oluline, et miks [ldse olemas olla.
Ma veel siin Inglismaal ja t'pit'hti ei eksisteeri.
Aga, miks peavad v'lk ja pauk koos eksisteerima....no.....st....jahhh....
neljapäev, 26. juuni 2014
Teate, vahel kõnnin ringi....ja siis tulevad mingid vanad laulud meelde, mis mulle ikka miskipärast kohutavalt meeldinud on või siiani meeldivad....ja samas, need on laulud, mida ei kuula nii tihti, sest uusi asju tuleb peale või on nad kadunud korraks kuskile....siin siis sellised...rokijavatevervärk...
jnejnejne...
ahh...ma ei viitsi mõelda....tuli, mis tuli...teate küll...:)
Mm....talveuni vist tuleb tagasi...
Üks sääsk just lendas...mis tal viga on!
Mul on lahe väike õde....:) Suur õde on ka lahe!
Võtaks viskit, äkki hakkab lisaks ka soojem...
Kliima on huvitav....st....huvitav ei ole alati hea...aga....üks tomat juba tõmbab mingit muud värvi kui on roheline...
uimane sääsk oli....
Aga see lugu....kui on külm, siis hakkab soe; kui on paha, siis hakkab hea; kui on valus, siis valu lähe üle; kui on igav, siis enam ei ole igav; kui tantsida tahaks, siis saab; kui bassikäiku tarvis laulda järgi on, siis saab ka seda; kui niisama õõtsuda vaja, siis sobib suurepäraselt....mitmekülgne lugu vist...sõnad ei ole ka nii rasked, et ei libudibudautšjuuu ei võiks laulda...:D mida iganes....
aaa...koristada on ka super selle loo järele...valjult lugu mängima ja siis....teate küll....mingi lapp ja värk kätte ja....hoopis teine teema...
Kusjuures...hommikuti hakka tihti minu veri ringlema, vähemalt tunne on küll, mingi loo järele....selline, mis tõmbab kaasa....ei pea olema mingi kärerokk, võib...ei pea olema disko, võib....jne...see, mis lugu, see on suhteline...sõltuv ilmast, kellajast, tundest jne....
vahepeal esinesin rabas...pole kunagi nii külma ilmaga väljas esinenud...ei tule meelde küll...pill ei ole ka kunagi nii häälest ära olnud...aga mis teha...ei õnnestunud kuidagi paremini ka...polnud nagu mõtet ka, sest külm ja niiskus...keelpilli lemmikud ei ole just...:D
teisipäev, 17. juuni 2014
neljapäev, 22. mai 2014
Jah. vahepeal siin sain veidi vanemaks. 25 kukkus.
AGa mis juhtub täna...juhtub see, mida ei ole juhtunud juba..hm...aastast 2007? vms...st...ma sõidan Tartusse. Ja kodus on ainult Merka...ta on ka tööl pooled päevad...Ja mitte kedagi teist....See on lihtsalt....imeline tunne....st...teised läksid reisile, Rhodosele...venna on veel Kevadtormil kuskil Eestimaa avarustes....Ja mina...Ma olen, st kui ma koju lähen...olen ma vaikuses...olen ma peaaegu selles, mis oli...hm, mingi keska ajal....kui Merka kuskil trallas ringi, venna käis koolis ja oli ka kuskil...ema...oli tööl ja...noh...elas ka oma elu...ja mina...ega me ei näinudki neljakesi üksteist mõnikord päris pikka aega...kui mina ärkasin, siis keegi oli juba kuskil ära...Ok...Koer oli õues...
AGa...kuidas seda siis kirjeldada....emotsionaalne tunne...noh, peaaegu nii ilus, et poetaks pisara...:)
Ja mis juhtus üleeile hommikul. Harukordne hommik oli, et ma Tartus kodus ärkasin...Mu väike õde....3-aastane....ärkas kell 8 ja ütles emale, et ta nüüd peab Kristi juurde minema, sest ta kutsub teda...no....mingi siuke unesegane jutt...pool unes ja pool ärkvel...tuli ta siis emaga minu juurde...üritasin silmi lahti teha...noh, kutsusin ta siis enda kõrvale, sest ma tõesti ei jõudnud ärgata...AGa seda tema unesegast lauset, sellest ma siis veel ei teadnud midagi...Ja siis ma ikka üritasin, et ärgata...no, midagi laususin talle...Ja siis järgmine hetk oli see, kus ärkasin, tema magas sügavasti minu kõrval...selline elu ehedamaid hetki oli, siiamaani tuleb pisar silmanurka...Ja vaatasin kella, 10.30 kandis oli...laususin tema nime, natuke üritasin teda togida, ei teinud ei kippu ega kõppu...aga see, et üks väike 3-aastane ja mina 25-aastane, õed, magavad kaisus...no...ilus ja ilus ja ilusaim hetkedest!
Ma olin õnnelik!
AGa mis juhtub täna...juhtub see, mida ei ole juhtunud juba..hm...aastast 2007? vms...st...ma sõidan Tartusse. Ja kodus on ainult Merka...ta on ka tööl pooled päevad...Ja mitte kedagi teist....See on lihtsalt....imeline tunne....st...teised läksid reisile, Rhodosele...venna on veel Kevadtormil kuskil Eestimaa avarustes....Ja mina...Ma olen, st kui ma koju lähen...olen ma vaikuses...olen ma peaaegu selles, mis oli...hm, mingi keska ajal....kui Merka kuskil trallas ringi, venna käis koolis ja oli ka kuskil...ema...oli tööl ja...noh...elas ka oma elu...ja mina...ega me ei näinudki neljakesi üksteist mõnikord päris pikka aega...kui mina ärkasin, siis keegi oli juba kuskil ära...Ok...Koer oli õues...
AGa...kuidas seda siis kirjeldada....emotsionaalne tunne...noh, peaaegu nii ilus, et poetaks pisara...:)
Ja mis juhtus üleeile hommikul. Harukordne hommik oli, et ma Tartus kodus ärkasin...Mu väike õde....3-aastane....ärkas kell 8 ja ütles emale, et ta nüüd peab Kristi juurde minema, sest ta kutsub teda...no....mingi siuke unesegane jutt...pool unes ja pool ärkvel...tuli ta siis emaga minu juurde...üritasin silmi lahti teha...noh, kutsusin ta siis enda kõrvale, sest ma tõesti ei jõudnud ärgata...AGa seda tema unesegast lauset, sellest ma siis veel ei teadnud midagi...Ja siis ma ikka üritasin, et ärgata...no, midagi laususin talle...Ja siis järgmine hetk oli see, kus ärkasin, tema magas sügavasti minu kõrval...selline elu ehedamaid hetki oli, siiamaani tuleb pisar silmanurka...Ja vaatasin kella, 10.30 kandis oli...laususin tema nime, natuke üritasin teda togida, ei teinud ei kippu ega kõppu...aga see, et üks väike 3-aastane ja mina 25-aastane, õed, magavad kaisus...no...ilus ja ilus ja ilusaim hetkedest!
Ma olin õnnelik!
pühapäev, 11. mai 2014
Päev oli...üsna pikk...
hakkab vist saabuma see hajameelsuse etapp uuesti...st...läksin siis peale proove ja kontserti Silja juurde. Vaatasin Vabakal, et 40 buss on kohe kohal. St, vilkus see aeg seal...aja siis tuli buss...vihma sadas, ma just olin enne pannud selga veidi õhema jaki, sest soe oli....ja siis mõtlesin, et oh, jess...laupäev ka, et kuidas vedas...aga mis bussis selgus...vale buss...ma lihtsalt piu-pau astusin valesse bussi....nojah...aga...see oli hea selleks....
sest ma kõndisin siis Koidust jala Silja juurde...vihma sadas...ma armastasin seda teekonda....ja nüüd...jah...kõndisin sealt öösel koju ka....ja vihma ikka sadas....ja ma armastasin seda teekonda veel rohkem...:)
Mul on kahju, et ma homme pean õhtul olema tööl....ma sõidaks hoopis Tartusse!
Aga õnneks....ju see siis on millekski hea...homme hommikul ootab mind väike kokkusaamine...lihtsus eksisteerib veel õnneks kuskil!
Muusika on mu kaaslane!....ja just....vihmasajus kõndides...muusika ei tule valjult...kuulen veel vihma häält...on juba piisavalt soe, et ei tekiks mõtet, et miks ma küll jala tulin....mulle meeldib tegelikult jala käia....ja viiul seljas...siis on soojem ka..:)
Oh, neid inimesi ikka....
Silja tegi ka naljaka üllatuse...:)
hakkab vist saabuma see hajameelsuse etapp uuesti...st...läksin siis peale proove ja kontserti Silja juurde. Vaatasin Vabakal, et 40 buss on kohe kohal. St, vilkus see aeg seal...aja siis tuli buss...vihma sadas, ma just olin enne pannud selga veidi õhema jaki, sest soe oli....ja siis mõtlesin, et oh, jess...laupäev ka, et kuidas vedas...aga mis bussis selgus...vale buss...ma lihtsalt piu-pau astusin valesse bussi....nojah...aga...see oli hea selleks....
sest ma kõndisin siis Koidust jala Silja juurde...vihma sadas...ma armastasin seda teekonda....ja nüüd...jah...kõndisin sealt öösel koju ka....ja vihma ikka sadas....ja ma armastasin seda teekonda veel rohkem...:)
Mul on kahju, et ma homme pean õhtul olema tööl....ma sõidaks hoopis Tartusse!
Aga õnneks....ju see siis on millekski hea...homme hommikul ootab mind väike kokkusaamine...lihtsus eksisteerib veel õnneks kuskil!
Muusika on mu kaaslane!....ja just....vihmasajus kõndides...muusika ei tule valjult...kuulen veel vihma häält...on juba piisavalt soe, et ei tekiks mõtet, et miks ma küll jala tulin....mulle meeldib tegelikult jala käia....ja viiul seljas...siis on soojem ka..:)
Oh, neid inimesi ikka....
Silja tegi ka naljaka üllatuse...:)
Tellimine:
Postitused (Atom)